Väärtusliku komposti saamiseks peab olema kolme liiki aineid: esiteks neid, mis sisaldavad taimedele vajalikke toiteelemente, teiseks neid, mis soodustavad eelmiste kõdunemist ning kolmandaks neid, mis seovad kõdunemisel tekkivaid keemilisi ühendeid.
Esimese rühma ainetena kasutatakse mitmesuguseid majapidamisjäätmeid nagu näiteks köögijäätmeid, puulehti, niidetud rohtu, konte, valmimata seemnetega umbrohtusid jne. Teise rühma moodustavad põlevkivi- või puutuhk, lubi, kriit, virts, kööginõude pesuvesi. Kolmanda rühma aineteks on turvas, mättamuld, lehtpuusaepuru, hein, hekseldatud põhk.
Segakomposti valmistamisel laotakse eelpoolnimetatud ained kihiti umbes 2 meetri laiuselt hunnikusse. Iga kord pärast jäätmete kompostihunnikusse viimist lisatakse neile tuhka või lupja vms. ning kaetakse siis turba, mulla, puulejtede, peenendatud põhu või lehtpuusaepuruga. Nii toimitakse seni, kuni hunnik on 1-1,5 meetri kõrgune. Ained laotakse nii, et hunniku küljed oleks längus. Lõpuks kaetakse hunnik turba või mullaga. Sel moel valmistatud segakomposti võib kahekordse ümberkaevamise korral kasutada umbes 1,5 aasta pärast. Segakompost on väga kiirelt mõjuv ja väärtuslik väetis kõigile aiakultuuridele.
(Allikas: Elmar Õun, "Aiakultuuride väetamine")