Füsioloogiline lahus ja hüpertooniline merevesi - mis vahe neil on?

Kodutohter
Mida kasutada nohu korral? | Shutterstock

Mis on füsioloogilise lahuse ja hüpertoonilise merevee vahe? Kumba kasutada kroonilise nohu puhul. Vastab apteeker Kerli Valge.

 

Kindlasti ei ole soovitatav nina iga päev hüpertoonilise mereveega loputada. Igapäevaseks loputamiseks ja hügieeniks sobib väga hästi isotooniline ehk füsioloogiline merevesi. Isotooniline lahus on soolsuselt lahjem, selles on 0,9% NaCl-i. Sama kontsentratsiooniga soolalahust (füsioloogilist lahust) kasutatakse näiteks tilgutites, mida kanüüli abil inimese organismi viiakse, et kompenseerida või normaliseerida vedelikutasakaalu kehas. Soolsus on samaväärne inimkudedes oleva vedeliku omaga.
Hüpertooniline merevesi on isotoonilisest tugevam, NaCl-i 2,6%. See tähendab, et selle lahuse soolsus on suurem kui rakkudes olevas vedelikus ning väiksema kontsentratsiooniga keskkonnast liigub vedelik suurema kontsentratsiooniga keskkonna suunas. Ehk siis: rakkudest väljub vedelik, mis tähendab, et ninakinnisuse korral aitab see alandada turset ja vabastab hingamise. Seega on sellise kontsentratsiooniga lahus suurepärane abimees nohu korral, kas ainsa vahendina või kombinatsioonis mõne käsimüügi- või retseptiravimiga. Küll aga ei ole ta mõeldud igapäevaseks nina puhastamiseks.
Ka kroonilise nohu korral võib hüpertooniline lahus jällegi olla suureks abimeheks, kui juurde ei manusta teisi ravimeid. Kui aga arst on määranud nohu leevenduseks mõne teise ravimi, siis oleks soovitus nina loputada füsioloogilise ehk isotoonilise lahusega ning ravim manustada pärast seda. Sellisel kujul pääseb ravim paremini ninalimaskestale ligi ning saab paremini imenduda ja toimet avaldada.

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid