Terasemad renoveerijad on ehituspoodides hindu uurides muidugi märganud, et selline kompaktlahendus on märksa kallim kui lihtsalt villaplaat pluss kipsplaat. Aga oluliselt ruumisäästlikum! Lisaks palju lihtsamini ja puhtamalt paigaldatav. Muidugi võib balloonistki plaadikoostisega sarnast soojustusvahtu seina vahele lasta, aga eks töömehe aeg maksa ju ka midagi, kui just super-isetegija ei ole.
Lihtne ja ruumisäästlik
Niisiis võtsime võrdlusse mõned mugavalt paigaldatavad soojustusega viimistlusplaadid. Esmalt „Kodutunde“ saatest laiemalt tuttavaks saanud Kingspani plaadid. Ja laiast toodeteseeriast siis sellised, mis mõeldud just sisetingimustesse nii soojustusena kui ka lõppviimistluse aluse plaadina.
Viimistlusvalmis, kipspinnaga poolsulundiga isolatsiooniplaadi Kingspan Therma TW56 Anselmi vahukiht PIR (polüisotsüanuraat ehk suletud pooridega jäik vahtplast, tuntud ka kui polüuretaan) on mõeldud koos muude Kingspan Therma isolatsioonimaterjalidega ka külmade ruumide soojustamiseks. Materjali tuletundlikkus B-s1, d0 ja emissiooni klass M1.
Niisugune plaat muudab tarindi täies ulatuses õhukindlaks (plaatidega kaetud sein moodustab difusioonikindla terviku), mistap eraldi õhu- või aurutõkkekihti ei ole vaja, erinevalt villasoojustusest. Liitekohtade hermeetilisuse tagab vuugivaht.
Algne soojapidavus lubatust paremgi
Niisiis: kirjeldatud isolatsioonimaterjal ei vetti, paisu ega tõmbu kokku, ei pehki ega hallita ning säilitab soojustusomadused aastakümnete vältel. Liiatigi: villaga säärast õhutihedust saavutada pole võimalik.
Kingspan Insulation OÜ juht Viktor Koplus ütleb, et ehkki tootekirjelduses on lubatud soojusjuhtivusteguriks 40 mm plaadil λD 0,023 W/mK ja 70 mm plaadil λD 0,022 W/mK, tähendab see tegelikkuses sellise numbrini jõudmist alles mitmekümne aasta pärast. Algselt on materjali soojusjuhtivustegur märkimisväärselt parem.
Üks 60 × 260 cm Therma TW56 plaat paksusega 40 mm (isolatsioon 30 mm) maksab orienteerivalt 22,5–25 eurot. 70 mm plaadi isolatsiooniosa on 60 mm. Kingspani soojustusplaadid on kõige levinumad PIR-soojutusmaterjalid Eesti turul ja on saadaval kõigis Eesti suuremates ehituspoodides.
Koplus lisab, et juhul kui on vaja seina taha ka juhtmeid vedada, on mõistlik kasutada kipsiga kaetud soojustusplaatide asemel sama kaubamärgi TW55 alumiiniumlaminaadiga PIR-plaati, mis kinnitatakse samuti alusseinale liimvahuga (õhutiheduse huvides; vaht katab ka ebatasasused ja väldib õhuvahesid). Sellele paigaldatakse siis distantsliist, juhtmestik ning seejärel juba tavaline kips- või muu viimistlus.
Kui soojapidavaks saab minna?
Ka samade laius-pikkusmõõtude ja paksusega (40 mm, sellest soojustuskiht 30 mm) Recticel PIR soojustusplaat, mis kaetud samuti kipsplaadiga (pikem serv on viimistletavuse huvides õhendatud), sobib nii siseseinte, lagede, põrandate kui ka katuste soojustamiseks ja viimistlemiseks. Materjali tuletundlikkus: B-s1, d0. Hind Homeris 22,49 eurot.
Sel plaadil väidab tootja olevat veelgi parema soojapidavuse kui konkurentide analoogsel tootel: soojajuhtivusnäitaja lausa 0,022 W/mK juures. Kuid pole öeldud, kas selline number on värskel tootel või garanteeritakse seda ka kümne aasta pärast.
Täpipealt sama soojusjuhtivusega Finnfoami FF-PIR GYLi plaat koosneb 20, 30 või 60 mm paksusest polüuretaankihist, millele liimitud tavapärane 9,5 mm paksune kipsplaat koos paberiga. Ühtekokku 40 mm plaat maksab Bauhofis 21,39 eurot.
Valiku peate tegema muidugi ise! Kasvõi villapakke või soojustusvahuballoone ja kipsplaadivirnu vaadates ja neid kompaktplaatide hinnaga võrreldes. Aga ärge siis unustage töövaeva kokkuhoidu: tänu soojustusega ehitusplaadi suurele veeaurutihedusele pole vaja lisaaurutõket, plaatide kinnitamiseks ei pea paigaldama karkassi ning paigaldatud plaati saab kohe pärast vuukide pisipahteldust krohvida, värvida või tapeetida.
Muide, sellised soojustusmaterjalid on koguni nii ruumisäästlikud, et võimaldavad võrreldes soojustusvillaga ligi poole õhemat seinatarindit! Ja plaatide kinnitamine käib kiirelt; neid saab lihtsasti mõõtu lõigata, puurida ja freesida. Parimini passib materjal renoveerimisele, kus uut isolatsioonikihti saab paigaldada otse vana terve tarindi (olgu siis puit- või kivisein) peale.
