Tänaste teadmiste kohaselt on fruktoos ehk puuviljasuhkur kõigist suhkrutest kõige kahjulikum ja iseäranis siis, kui seda kasutatakse nii-öelda lisatud suhkruna (näiteks jookides või fruktoosi sisaldavates küpsetistes) suuremates kogustes!
Puuviljades leiduv looduslik fruktoos ei ole tervisele kahjulik, eriti mitte juhul, kui puuviljade tarbimine püsib mõõdukas (ehk 1–3 puuvilja päevas).
Miks siis lisatud fruktoos kahjulik on? Mitmed uuringud näitavad, et fruktoosi regulaarne söömine soodustab rasvmaksa, metaboolse sündroomi, insuliiniresistentsuse ja kõrge vererõhu arenemist ning suurendab 2. tüübi diabeetikute südame ja veresoonkonna haiguste ohtu. Ka teistele peale diabeetikute võib rohke fruktoosi tarbimine kahjulik olla, sest see suhkur aitab suuresti kaasa vere glütseriidiväärtuste halvenemisele, hea kolesterooli (HDL) koguse vähendamisele ning maksa ülekoormamisele.
Sarnaselt puuviljasuhkruga on tervisele ohtlikud magustajad, mille komponendiks on fruktoos. Sellised on näiteks fruktoosimaisisiirupid ja fruktoos-glükoostärklised, milles fruktoosi võib leiduda koguni 55 protsenti, seega rohkem kui tavalises suhkrus ehk sahharoosis.
Milline on siis turvaline fruktoosikogus ja kas väike fruktoosikogus on samuti kahjulik või hoopis mingil määral kasulik?
Teada on, et fruktoos tõstab veresuhkrut vähem kui tavaline suhkur, nii et vähesel määral võib selle tarbimisest olla kasu diabeetikule, kes sööb vähe suhkrut või fruktoos-glükoostärklist sisaldavaid tooteid. Ehkki fruktoosil näib olevat üllatavalt mitmeid kahjulikke tervisemõjusid, on mainitud uuringutes igapäevased fruktoosikogused olnud suured, koguni üle 100 grammi. Seega on vaja täiendavaid, hästi läbiviidud, pikaajalisi uuringuid, mis seostuksid fruktoosi kahjulikkusega. Antud hetkel näib olevat põhjust suhtuda fruktoosi ja selle kasutamisse ettevaatusega ning vähemalt hoida kasutuskogused väiksena, kui tahetakse kõnealust suhkrut tarbida.
