Kas sa tead, miks lilleõied lõnavad? Seda värvi õied lõhnavad tugevamalt

Aarne Kähr

Sageli on lõhnal otsene seos õie värviga. | Shutterstock

Taimed õitsevad mitte üksnes sellepärast, et me saaksime kauneid õisi imetleda, neid vaasi noppida või tunnete avaldamiseks kinkida. Eelkõige õitsevad nad tähelepanu köitmiseks, et keegi nende õisi külastaks ja sel moel ka tolmeldaks.

Osa levitab õitsedes ka nõrgemat või tugevamat lõhna, tehes seda eelnimetatud elulisel põhjusel – nii saab meelitada kaugemalt ligi putukaid, kelle tolmeldatud õites hakkavad küpsema seemned, millest sirguvad taime järglased. Seetõttu lendabki õite- ja lõhnarohkes aias palju kimalasi, mesilasi, liblikaid ja kõikvõimalikke teisi mutukaid.
Suured värvikad õied on sageli palju tagasihoidlikuma ja nõrgema lõhnaga kui ilmetud või väiksemad õied. Põhjus on tolmeldajates ja looduses valitsevas kokkuhoiupõhimõttes: suurt õit märkab tolmeldaja putukas märksa kergemini.
Kui taim jätab sünteesimata lõhnamolekuli, hoiab ta kokku arvestatava hulga energiat. Lõhna me ei näe, aga ometigi on see mateeria, mille valmistamiseks peab taim oma energiat kulutama.Väikesed õied on tavaliselt koondunud õisikusse, mis on üksikust õiest paremini märgatav, samuti on need enamasti tugevama lõhnaga. Paljud kenade õisikutega taimed võivad olla aga hoopis eemalepeletava haisuga (titaanjuur, raitlill). Sellisest märguandest oskavad lugu pidada tolmeldajad, kes ka looduses huvituvad roiskuvast lihast või raibetest (nt kärbsed).
Need taimed, keda tolmeldavad päevase eluviisiga putukad, lõhnavad tugevamalt päeval. Öiseid „teenindajaid” ootavad taimed hakkavad eeterlikke õlisid intensiivselt eritama aga päikese loojudes.

Millised värvid lõhnavad rohkem?