Balti Vara Fassaadid OÜ turundus- ja projektijuhi Tambet Türki sõnul on nende ettevõttel kogemusi nii projekteerimise kui ehituse poole pealt. „Kivifassaadi puhul on kõige tüüpilisemaks lahenduseks marmoroc kivi, mis on kvaliteetne ja hooldusvaba,“ selgitab ta. „Viimastel aastatel on kasvavaks trendiks ka igasugused kiviimitatsioonid – sellistel puhkudel on tegemist puitkarkassiga, kuhu pannakse kivivill vahele, seejärel tuuletõke ja imitatsioonikivi.“
Fassaadikivi või krohv?
Krohvifassaad on Türki sõnul soodsam lahendus ning kui tegemist on suure mahuga, siis on hinnavahe märkimisväärne. „Marmoroc on kindlasti kallim ning kulust enamuse moodustab töömehele makstav tasu,“ tõdeb ta. „Kui võrrelda krohvi kiviga, on oluline materjali paksuse vahe – kivi on massiivsem ja raskem.“ Ta lisab, et vahe on ka töömahus ning viimistluses. „Kivi plussiks on aga kindlasti näiteks see, et tööd saab teha läbi hooaja – vahet ei ole, sadagu või vihma,“ märgib Türk. „Krohvifassaad on selles osas oluliselt kapriissem.“ Ka rõhutab ta kivifassaadi eelisena kerget hooldatavust – seda võib lihtsalt survepesuga üle lasta. Krohvipind vajab aga mingi aja tagant värvimist ja kohendamist. „Aasta-kahe tagant tasuks olukord üle vaadata – kuidas fassaad välja näeb, võib-olla on mingeid pragusid sisse tulnud,“ soovitab ta.
Türki sõnul on krohve olemas peamiselt kaht liiki – mineraal- ja silikoonkrohv. „Viimane on elastsem ja ka ilmastikutingimustele paremini vastupidav,“ selgitab ta. „Samuti puhastub see paremini – tavaline vihmavesi aitab fassaadi puhtaks pesta.“
Sobilikud segud
Saint-Gobain Ehitustooted AS-i fassaaditoodete ja pahtlite tootejuht Marti Dengo märgib, et kui tegemist on vana kivimüüri või kiviseinaga – näiteks tellis- või maakivisein – või krohvitud kivimüüriga, näiteks muinsuskaitse ja miljööväärtuslike hoonete puhul lubi- ja lubitsementkrohvidega, on Weberi esimene soovitus kasutada WeberNet süsteemi. „See tähendab, et aluspind puhastatakse korralikult naket takistavatest teguritest ehk siis lahtisest ja pudedast krohvist ja värvist, tolmust ja muust taolisest,“ selgitab ta. „Seejärel paigaldatakse seinale metall-krohvivõrk ehk raabitsvõrk, selle kinnitamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid RVK võrguklambreid.“
Dengo tõdeb, et tihti kasutatakse võrgu kinnitamiseks lihtsalt kruvi ja suure läbimõõduga seibi, kuid sellisel juhul jääb võrk seinale „lokkima“ ning armeerimisvõrk ei jää segu kihi keskele. RVK-klambrite puhul saab aga võrgu fikseerida aluspinnast kindlale kaugusele, 5 või 10 mm peale. „Sellise lahenduse puhul seob võrk segu endaga korralikult ära ning lisaks nakkumisele aluspinna külge püsib krohvikiht ka võrgu ja klambritega seinas,“ kinnitab ta.
Dengo selgitab, et kivifassaadide renoveerimisel on üks olulisemaid ohukohti õige krohvi valimine. „Kui aluspind on varasemalt krohvitud, tuleb kindlaks teha, kas aluskrohvid on lubja või tsemendi baasil. Kui tegemist on lubitsementkrohvidega, siis tuleb hinnata lubja ja tsemendi omavahelist suhet.“ Dengo ütleb, et sellest lähtuvalt tuleb valida uute segude tüüp. Weberi valikus on nii puhtad lubi- kui tsementkrohvid, aga lisaks sellele veel terve valik erineva vahekorraga lubitsementkrohve.
„Lupja liigitatakse kui pehmet ja nõrka ning tsementi kui tugevat sideainet,“ tõdeb ta. „Sellest tulenevalt puhas lubikrohv ja puhas tsementkrohv omavahel head ja vastupidavat naket ei suuda luua.“ Ta kinnitab ka, et kui tegemist on kivimüüridega, sobivad põhimõtteliselt kõik variandid, kuid piiranguid võib seada see, milline on soovitud lõpptulemus – näiteks kaasaegse struktuurkrohvi alla lubikrohviga tasandust teha ei saa.
Lubi ja tsement on erinevad
Põhilised vead, mida fassaadi renoveerimisel tehakse, on Dengo sõnul materjalide valikul ehk hakatakse varasemalt lubikrohvidega tehtud fassaadi renoveerima tsementkrohvidega ning tagatipuks värvitakse fassaad üle näiteks dispersioonvärviga, mis on suure difusioonitakistusega ehk veeauru jaoks väga tihe. „Lõpptulemuseks hakkavad krohvikihid koos värviga seinast maha kooruma,“ teab ta. „Teine variant on see, et kasutatakse lubi- või lubitsementkrohvide peal väga tugevaid tsementkrohve.
“Ta räägib, et kuna niiskus jääb mingil määral selle tsementkrohvi taha kinni, siis hakkavad alumised kihid aja jooksul pehmeks minema ning tulemuseks on taaskord suurte tahvlitena alla kukkuv krohv. „Lubja puhul on väga oluline karboniseerumise protsess: lupja sisaldavad tooted reageerivad õhus oleva CO2-ga ning muutuvad selle tagajärjel aastatega aina tugevamaks ja kõvemaks,“ selgitab Dengo. „Selle protsessi saab lubikrohvi jaoks võimatuks teha neid just nimelt tihedate fassaadivärvide või tugevate tsementkrohvidega kinni kattes.“
Terviklik süsteem
Aeroc Jämerä AS-i müügi- ja turundusjuht Veronika Taimla sõnul annab välisviimistlus hoonele välimuse ja on justkui selle visiitkaart. „Lisaks on välisviimistlusel täita veelgi olulisem roll – nimelt peab viimistlus kaitsma hoone konstruktsioone kahjulike välismõjude eest. Seega on oluline, et viimistlusmaterjalide valikul arvestataks müüritise ehitamiseks kasutatavate materjalide omadustega ja Eesti kliimatingimustega.“
Aeroc seinte väljastpoolt viimistlemiseks soovitab Taimla kahte peamist valikut: krohvitav fassaad ning tuulutatav fassaadisüsteem, näiteks laudvooder, fassaaditellised või -plaadid. „See ei tähenda kindlasti seda, et kõik hoone seinad tuleb viimistleda ühe ja sama materjaliga,“ rõhutab ta. „Erinevate süsteemide ja materjalide kombineerimine võimaldab saavutada väga huvitavaid ja pilkupüüdvaid ning ka tehniliselt hästi toimivaid ja ajas kestvaid tulemusi.“
Taimla selgitab, et EcoTerm Plus plokkidest ühekihiliste seinte välisviimistluses on kõige levinum fassaadide krohvimine. „Krohvitud fassaadi hea väljanägemise tagab dekoratiivkrohv oma struktuuride ja värvide kombinatsioonide tohutu hulgaga,“ kinnitab ta, lisades et ehitusvaldkonnaga mitte kokku puutuvad inimesed sageli ei tea, et väliskrohv koosneb mitmest kihist, mis kõik koos moodustavad tervikliku krohvisüsteemi.
Sein peab saama kuivada
Krohvisüsteemi valikul Aeroc plokkidest seintele tuleb arvesse võtta konstruktsiooni kuivamisvajadust. „See tähendab, et kui krohvikiht peab olema piisavalt tihe vihmavee imendumise kaitseks, peab see samal ajal läbi laskma seest väljapoole poorbetoonplokkides olevat algset tootmis- ja ehitusaegset niiskust,“ märgib Taimla. „Aeroc seinte välispinna krohvimiseks soovitame kasutada hea aurujuhtivusega mineraalseid krohvisegusid.“ Vältida tuleks tema sõnul suure tsemendisisaldusega krohvisegude kasutamist. „Fassaadikrohvi survetugevus ei tohiks olla palju suurem kui aluspinna tugevus ning krohv peab olema piisava elastsusega,“ rõhutab ta. „Elastsus on vajalik selleks, et temperatuuri ja niiskuse muutumisest tingitud liikumised ei tekitaks fassaadipragusid. Erinevate krohvisüsteemide valik on väga lai ja täieneb pidevalt.“
Ventileeritav fassaad tähendab aga seda, et fassaadikate kinnitatakse seinast eemale ning müüritise ja fassaadikatte vahele jäetakse paarisentimeetrine tuulutusvahe. „Fassaadikatte aurutakistus ei oma sellisel juhul mingit tähtsust ning seega saab siin kasutada ka täiesti aurutihedaid viimistlusmaterjale,“ kinnitab Taimla. Tema sõnul kestab õigesti valitud, poorbetoonile sobiva krohviga viimistletud Aeroc majade välisviimistlus aastakümneid värskena ja pragudeta.
