Lisaks korstendele tuleb enne iga kütteperioodi algust üle kontrollida kõik kütteseadmed: ahjud, pliidid, kaminad ja keskküttekatlad. Kuidas seda ise teha? Tuleb jälgida, ega küttesüsteem kuskilt suitsu sisse ei aja ning et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstendes ei oleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida, kas korsten on pigivaba ja tahmaluugid kindlalt kinni.
Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid küttesüsteeme üks kord kütteperioodi jooksul. Gaasi- ja õlikütteseadmed vajavad puhastamist vähemalt korra aastas.
Eramajja tuleb korstnapühkija kutsuda kord 5 aasta jooksul
Eramajade korstent võib iga majaomanik puhastada ise, ent vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda seaduse kohaselt tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Oluline on aga teada, et ridaelamute ja kortermajade küttesüsteeme peab kutseline korsnapühkija puhastama korra aastas.
Korstnapühkija käest tasuks lisaks uurida, kas korstnasse on tekkinud pragusid, kui kulunud on vuugid, kas on toimunud tahmapõlenguid jne. See info aitab otsustada, millal vajab korsten remonti või väljavahetamist. Lisaks korstna ja ühenduslõõride puhastamisele väljastab korstnapühkija küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta akti. Küttesüsteemist alguse saanud tulekahju korral tuleb akt esitada kindlustusseltsile, vastasel juhul võidakse kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest koguni keelduda.
Metallkorstnad vajavad plastikust puhastusharju
Meeles tuleb pidada seda, et lisaks suitsulõõride harjamisele tuleb kindlasti eemaldada tahmaluugi kaudu korstnasse kogunenud tahm ja tuhk. Kui tavaliselt kasutatakse korstna puhastamisel terasest harju, siis metallist moodulkorstna puhul plastikust harju. Terasharjad kriibivad metallist suitsulõõri sisepinda ning vähendavad selle rooste- ja kondensaadikindlust ning tervikuna korstna eluiga.
Üldiselt on kaasaegse ümara lõõriga moodulkorstna puhastamine palju lihtsam kui telliskorstnal, kus igasse vuuki kipub tahma kogunema. Kuigi moodulkorsten tahmub tänu siledale sisepinnale palju vähem, on korralik ja regulaarne hooldus siingi vajalik, sest see on ka moodulkorstende garantii aluseks.
Ohutu ligipääs korstnale nõuab katuse turvavarustust
Tuleohutusnõuete järgi peab omanik tagama ohutu ja aastaringselt kasutatava juurdepääsu korstnani. Vastasel juhul võib korstnapühkija tööst keelduda ning halvimal juhul jääb ilma katuse turvavarustuseta ehitatud uus maja sootuks kasutusloata, kui päästeamet selleks kooskõlastust ei anna.
Korstna juurde tuleb paigaldada seisutasapind, millele saab minna mööda katuseastmeid või -redelit kas räästast või katuseluugist. Soovitav on paigaldada korstna lähedale turvakonks ning veenduda, et seisutasapinnast korstna ülaservani ei oleks vahemaa rohkem kui 1,2 m. Samuti peab korstnal olema lumetõke, et lumi ja jää mööda katust alla vajudes korstent ei vigastaks. Eelistada tuleks katusematerjali tootja toodetud või soovitatud turvavarustust, sest need sobivad ideaalselt kokku paigaldatud katusega.
