Spagettkõrvitsal Cucurbita pepo on erinevates keeltes iseloomustavad nimed: inglise keeles spaghetti squash, jaapani keeles kinshi uri (kuldsete nööridega melon) hiina keeles yú chì guā (kalaluu-melon).
Erinevalt paljudest hariliku kõrvitsa teisenditest, mille kodumaa on Ameerika, pärineb spagettkõrvits hoopis Kaug-Idast. Väidetavalt on ta levinud Hiinast, kuid tema seemneid hakati ametlikult müüma Jaapanis 1921. aastal. Ameerikasse jõudis vili 1936. aastal, kuid saavutas teatud populaarsuse alles 20. sajandi lõpupoole. Eestis on see samuti rohkem levinud viimase aastakümne jooksul.
Spagettkõrvits on tegelikult justkui koore sees kasvav kausitäis spagette. Need on sama maitsvad kui ehtsad pastatooted, ent ei sisalda nisujahu, seda tervislikult toituvate või gluteenitalumatusega inimeste hirmu. Nn kõrvitsaspagetid on kõrvitsa tavalisest kiulisem viljaliha, mis keetmise või küpsetamise tagajärjel laguneb kergesti spagetisarnasteks pikkadeks kiududeks. Seda kiulisust on püütud aretamisega täiustada, maitset ja värvi isuäratavamaks muuta.
Kõrvits nagu kõrvits
Väliselt on spagettkõrvitsa vili suhteliselt tagasihoidlik, piklikovaalse kujuga, enamasti helerohelise, kollase või rohekakirjase koorega 1–2 kg suurusega kõrvits. Helekollane või oranžikas mitte väga tihe sisu meenutab tavalist värsket kõrvitsat, spagetilaadsus avaldub alles kuumtöötlemisel.
Tema kuuluvus suvi- või talikõrvitsate hulka on vaieldav, 70–110-päevane valmimisaeg lubab nii- ja naasugust tõlgendamist. Minu meelset jääb ta kuhugi suvi- ja talikõrvitsate vahepeale, sest toiduks kasutatakse täiskasvanud vilju. Need säilivad ka üsna hästi, kui on endale kasvatanud kõva koore.
Nagu teistegi kõrvitsate puhul, sobivad toiduks ka spagettkõrvitsa taime võrsed, noored lehed ja õied. Samuti on kasulikud kõrvitsa valminud seemned.
Spagettkõrvitsa kasvatamine ei erine oma olemuselt teiste kõrvitsate kasvatamisest. Taimed kasvatatakse soovitatavalt ette maikuus ja istutatakse öökülmade lõppedes sooja ja valgesse kasvukohta kobedasse viljakasse mulda. Vajab viljade moodustamiseks piisavalt kastmist, toitaineid ning sooje suveilmu.
Sortide valik
Spagettkõrvitsal ei ole levinud palju sorte – peamiselt müüakse seemneid lihtsalt spagettkõrvitsa nime all. Ta ristub kergelt teiste kõrvitsatega, mistõttu omavõetud seemneist võib tulla suur variatsioonirikkus.
Levinuimaks sordiks on ’Vegetable Spaghetti’ ehk ’Spaghetti’, mis on kahvatu- kuni kollasekooreline pikkade väätidega taim, valmimisajaga 85–100 päeva.
Vähem levinud sordid on:
’Tivoli’ – põõsakujuline kompaktne taim, 1,5 kg vili rohekakirju koore ja heleda sisuga. Valmimisaeg 100 päeva.
’Stripetti’ – kollase-rohekatriibulise tugeva koorega ja maitsva sisuga hübriid, millel umbes 1,5 kg viljad. Pikkade roomavate väätidega taim, valmimisaeg 95 päeva.
’Pinnacle’ – helekollase koore ja pähklimaitselise sisuga vili. Taim poolpõõsasjas, valmimisaeg 85 päeva.
’Small Wonder’ – hea säilivusega, umbes 1 kg säravkollaste melonisarnaste viljadega sort. Taim on pikkade tugevate väätidega, valmimisaeg 90 päeva.
’Goldetti’ kuldse koore ja sisuga suureviljaline (kuni 2,5 kg) sort. Poolpõõsasjas kasvukuju, hiline, valmib 110 päevaga.
Spagettkõrvitsa vili:
* sisaldab väga vähe kaloreid;
* sisaldab palju beetakaroteeni ja A-vitamiini ning B-rühma vitamiine;
* sisaldab palju kaaliumit, vaske, fosforit, kaltsiumit;
* sisaldab palju kiudaineid ja antioksüdante;
* soodustab organismi ladestunud soolade lahustumist ja kloriidide eemaldamist;
* parandab neerude tööd ja eemaldab organismist vett;
* ei sisalda kolesterooli.
Kõrvitsaseemned sisaldavad:
* oomega-3-rasvhappeid;
* mineraale (rohkelt rauda, seleeni, tsinki);
* vitamiine (rohkelt B3-vitamiini e niatsiini);
* kiudaineid.
Ei sisalda kolesterooli.
Retsepte
Maitsvaid ja põnevaid retsepte spagettkõrvitsast vaata siit.
Allikas: Kodu & Aed
