Kudias jõuda oma majani? Teine etapp: kui palju maksab maja?

kodus.ee
Mis maksab maja ehitamine? See on kodu kavandamisel üks oluline võtmeküsimus. | Shutterstock

Oma majaprojekti teise sammuna tuleb selgeks saada esmane orienteeruv maja ehitamise maksumus. Seda summat on vajalik teada saada ennekõike selleks, et hinnata täpsemalt oma olemasolevad finantsvõimalusi ning võimaliku laenuraha kaasamise vajadust. Samuti tahab maja ehitamise pakkumist näha pank, et veenduda, et laenuraha andmisel suudetakse majaprojekt etteantud ajaks valmis saada.

Jätkame sarja "Kuidas jõuda oma majani?" teise olulise etapiga. Kuidas kujuneb maja hind? 

Ruutmeetri hind

Tänapäeva levinuim viis on läheneda maja esmasele maksumusele ruutmeetri hinna kaudu. Näiteks võiks tänapäeval arvestada keskmise “võtmed kätte” maja puhul vahemikus 1500-1700 eurot/m2. Ehk näiteks 150 m2 maja puhul jääb investeering vahemikku: 225 000 – 255 000 eurot.

Selline lihtsustatud arvestus ei pruugi aga alati olla piisavalt täpne ja seetõttu oleks mõistlik teha igal majaehitajal eelnevalt põhjalikum eeltöö, millega täpsustatakse mitmeid valikuid ja lahendusi.


Maja orienteeruv maksumus 

Sageli küsitakse ehitusfirmadelt hinnapakkumist, öeldes ette ainult maja umbkaudne suurus. Selline hinnaküsimine näitab, et ei ole selgeks tehtud, mida soovitakse. Maja ehitamisel on võimalusi ja valikuid väga palju ning kuna kõik need mõjutavad maja hinda siis tuleb ka eelnevalt teha omapoolne valik.

Mida peaks minimaalselt esmase orienteeruva hinnapakkumise küsimisel läbi mõtlema ja milliseid valikuid tuleks täpsustada, et saada täpsem hinnapakkumine m2 hinna alusel?

• Maja kuju, korruselisus, maja arhitektuur ja suurus.
Mida sopilisem on maja seda kallimaks muutuvad tavaliselt maja ehituskulud. Ühekorruseline maja on alati kallim, kui 1,5 või 2-korruseline. Maja juurde kuuluvad auto varjualused, garaažid, abihooned, terrassid, rõdud tõstavad või mõjutavad märkimisväärselt ehitushinda. Maja suurus enamasti sõltub suuresti pereliikmete arvust, võimalikest hobidest ja pere erisoovidest.

Lihtsam võimalus on kasutada esmase valiku tegemisel majade tüüpprojekte, mida koostöös majatootja projekteerijaga edasi arendatakse ja täiendatakse vastavalt kliendi soovidele.
Lisaks tuleks arvestada iga maja puhul ka krundiga, kuidas annab maja krundile paigutada, milline on peassissepääsu fassaad, milline privaatne tagahoov ning kõige sellega arvestada juba maja välisilme otsustamisel ning valikul.

• Katusekatte materjal.
Maja katusekatte eluiga on enamasti seotud materjali hinnaga. Näiteks korralikud betoonkividest katused kestavad 100 aastat ja pakuvad vaikust ka vihmasel päeval. Lisaks tasub hinnata ka maja asukohta (näiteks puud kasvavad lähedal ja lehed, okkad, oksad satuvad katusele) ja võimalikke hoolduskulusid katuse puhastamiseks ning selle järgi teha valik, et katus vajaks vähem hooldamist või oleks seda lihtsam teha.

• Maja akende suurus ja avanemine.
Tänapäeva majade puhul on tavapäraseks muutunud, et kasutatakse lõunapoolsel küljel suuri aknapindu, samas ei tasu teha kõiki aknaid avatavaks. Üldine soovitus võiks olla, et igas ruumis oleks üks avatav aken, see aitab kokku hoida akende hinnas.

• Küttelahendus.
Mugav ja automaatne küttelahendus on kallim. Levinud on vesipõrandaküte või -radiaatorküte näiteks maa – või õhk-vesisoojuspumba abil. Kasulik oleks ka kohe ära otsustada, kas soovitakse kasutada ka täiendavalt kamin- või ahjukütet, mis abistava küttelahendusena vähendab põhiküttesüsteemi koormust ning lisaks pakub ka emotsionaalset soojust kaminatule või sooja ahjumüüri näol.

• Siseviimistlus ja sanitaartehnika.
Maja siseviimistluses on võimalik kasutada erineva hinnaklassiga materjale ja tooteid. Ainuüksi ühe siseukse hind võib erineda olenevalt soovitud kvaliteedist ja pinnalahendusest 3-4 korda või enamgi. Tuleks mõelda enda jaoks läbi, millise hinnaklassiga materjale ja tooteid kasutatakse.

Allikas: Finnlog

Esimesest etapist saad lugeda siit.

 

Sarnased artiklid