Kõik algab hoiakutest. Laste suhtumine rahasse kujuneb välja umbes seitsmendaks eluaastaks. Ent see, kuidas lapsevanem rahaga ümber käib ja millised on hoiakud kodus, mõjutavad last juba enne seda, kui ta saab aru, mis see raha üldse on. Seega on vajalik teadvustada, et ainuüksi teadmiste jagamisest ei piisa. Oluline on ka ise näidata rahaasjades head eeskuju ja mõelda, milline on enda suhtumine rahasse.
Kaasake lapsed pere rahaasjadesse
Rahatarkuse jagamisel peaks märksõnaks olema pigem „kaasamine” kui „õpetamine”. Näiteks võiks laps olla kaasatud igapäevastesse kodustesse tegevustesse: koos võiks vaadata elektri- või veenäitu ja arutada, kui palju peab tarbitud teenuste eest maksma. Enne poodi minekut on hea ühiselt koostada poenimekiri ja mõelda, milliseid toiduaineid on vaja ja mis need maksavad. Selliste lihtsate asjade kaudu saab õpetada lapsele ka raha väärtust. Lisaks võib lapsega arutada, kui palju kulub raha puhkusereisile ning kuidas ja kui kaua tuleb selleks raha koguda. Nii tekib arusaam, et millegi suurema jaoks on vaja pikemalt raha koguda.
Abiks raamatud ja mängud
Lapsega rahast rääkimiseks on head abivahendid ka mitmed raamatud ja lauamängud. Eelkooliealistele lastele sobib näiteks Riin Tuttelbergi „Tom õpib rahamängu”, kus tarkust antakse edasi mängulises võtmes ja mudilastele arusaadavas keeles. Koolinoortele sobib lugemiseks Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks?”. Lisaks raamatutele saab rahatarkuse teemasid lasteni viia lauamängude abil, näiteks „Cashflow”, „Monopoly Junior” ja „Rancho”.
11 nõuannet lapsevanemale rahatarkuse jagamiseks
1. Katsetage taskuraha suurusega. Täpse summa väljaselgitamiseks tasub proovida esmalt erinevaid võimalusi. Alustage väiksematest summadest, mille kasutamise üle saab laps ise otsustada. Järk-järgult summat suurendades saab lapsele õpetada ka raha kogumist.
2. Määrake võimaluse korral regulaarne taskuraha. See aitab lapsel õppida eesmärkide seadmist ja kogumist ning suurendab samas ka tema iseseisvust.
3. Millal lapsele taskuraha anda? Sõltub lapse küpsusest ja vanemate väärtushinnangutest. Kindlasti ei ole hea siduda taskuraha kodutööde tegemisega, mille eest laps nagunii vastutab. Küll aga võib taskuraha olla seotud keerukamate tööülesannete täitmisega.
4. Kaasake laps pere eelarve tegemisse. Näidake, kui palju kulub raha kodule, transpordile, söömisele, vaba aja veetmisele ja laenukohustuste täitmisele. Õpetage lapsele, kuidas teha ostunimekirja ja millised on mõistlikud valikud kaupluses.
5. Sõlmige lapsega kokkulepe, milliseid kulutusi peaks ta oma eelarvest katma ja millised kulutused tasutakse pere ühisest rahakotist (nt rõivad, meelelahutus, telefoniarve jne).
6. Näidake lapsele, kuidas seada lühi- ja pikaajalisi rahalisi eesmärke, ning tehke koos plaan, kuidas soovitud eesmärgid saavutada. Arvutage koos lapsega, kuidas mõjutab laenu kasutamine ostu maksumust, ja võrrelge seda säästmisega. Võite näiteks arutada, kui palju kulub raha arvuti ostuks, puhkusereisil või ülikoolis õppides ning kuidas ja kui kaua selleks raha koguda.
7. Õpetage lapsele, kuidas eristada vajadusi soovidest. Seletage lapsele, et aeg-ajalt tuleb teatud asjadest suuremate unistuste või soovide kasuks loobuda.
8. Tunnustage last mõistliku rahakasutuse ja eesmärkide saavutamise eest.
9. Olge eeskujuks. Emal, isal ja teistel lähedastel on tähtis roll laste hoiakute kujundamisel. Lapsed jälgivad oma lähedaste igapäevast rahaga majandamist ning sealt tekib neil üldine arusaam rahast.
10. Tehke lapsele pangakaart. Lisaks sellele, et pangakaart õpetab rahaga ümberkäimist, on see lapsele märk, et vanemad usaldavad teda. Pangakaardi kasutamine on üldiselt ka turvalisem kui sularaha kaasas kanda. Kontoväljavõtet jälgides tekib lapsel parem ülevaade, millele raha kulub. Lisaks saate interneti- või mobiilipanga vahendusel lapse rahaasjadel silma peal hoida ja vajaduse korral tema limiite muuta.
11. Toetage last suvise töökoha leidmisel või lisaraha teenimisel. Töötamine annab hindamatu kogemuse raha väärtuse tundmaõppimisel ja aitab noort elukutse valikul.
