Talvel valitseb Eestimaa aedades pakane ning ka sillutise all külmub pinnas sügavalt läbi. Kui sillutis on õigesti tehtud, ei saa külm seda kahjustada. Kui alus on tasane ja hästi tehtud, võib sillutis isegi kevadtalvel veidi kerkida. Hiljem läheb see iseenesest kohale tagasi. Aluskihi tegemisel tuleb arvestada sellega, et kõik savised pinnased on külmatundlikud. Ainult liivane pinnas ei karda külma. Seal on sillutise paigaldamine palju lihtsam kui savisele pinnasele.
Vahel saab majaehitaja alles pärast kaevetööde algust teada, et sillutise põhjaks on puhas, kõva savi, milles leidub ka suuri kivisid. Siis ei ole mõtet kokku hoida, vaid tuleb panna maha külmaeristus ning ka drenaaž sillutise alla. Korralikult tehtud aluspõhi peab vastu aastakümneid.
Sillutise alus
Sillutise all peaks olema vähemalt 70 cm aluskiht. Enne kaevetööde alustamist tasub veenduda, et planeeritud sillutise kohal ei ole kaableid ega torusid. Lisaks kaevatakse sillutise alla mineva ala servadesse umbes poole meetri laiune süvend, mis täidetakse kruusaga nagu ka sillutise aluskiht. Teine võimalus on panna sillutise ümber külmaisolatsiooniplaate, et see oleks ka külgedelt pakase eest kaitstud.
Süvendi põhja pannakse filterkangas, mis eraldab killustiku maapinnast. Esimesena läheb filterkanga peale 0-50 mm killustikku 20-30 cm kiht, mis tasandatakse ja tihendatakse vibroplaadiga. Selle peale läheb 0-30 mm killustiku kiht paksusega 20-30 cm. Ka teine kiht tasandatakse ning tihendatakse. Järgmine, kolmas kiht täidetakse 0-16 mm killustikuga, mida pannakse umbes 10 cm paksuselt ja vibreeritakse korralikult kinni.
Kui maapind on väga savine ja sillutis peab kandma ka sõidukeid, tuleb killustikukihi keskele panna ka külmaisolatsioon. 70 cm killustikukihi keskele paigaldatakse tasane kiht tihedaid ja tugevaid polüstüreenplaate, mis ei ime vett. Need parandavad aluskihi struktuuri ega lase külmal allapoole liikuda.
Teinekord on sedagi juhtunud, et sillutise alussüvend täitub juba kaevamise ajal poolenisti veega. Nii võib näiteks endine põllumaa olla väga märg. Vesi tuleb alati kuhugi ära juhtida või siis ehitada imbkaev. Tuleks välja selgitada, kuhu liigse vee juhtida saab. Drenaažitoru paigaldatakse sillutise aluskihtide alla ning selle ümber pannakse kruusa.
Kalle õigeks
Sillutise kalle tehakse juba siis, kui maha pannakse kolmas 0-16 mm puistekiht ehk tasanduskiht. Enne kivide ladumist antakse tasanduskihile õige kõrgus. Hoonete lähedal peab sillutise kalle olema vähemalt kaks sentimeetrit meetri peale. Terrassiala kalle võib olla sentimeeter meetrile, et laudu ja toole oleks siiski mõnus kasutada. Kivide ladumise ajal ei saa kallet enam muuta. Kalde mõõtmisel on abiks vesilood, laud ja laserlood.
Kivide ladumisel aitavad nöörid kiviridadel sirgelt paika minna. Väikseimgi viga tasub otsekohe ära parandada. Kivide ladumine pole keeruline, kuid sageli jäetakse panemata äärekivid. Kui neid ei ole, hakkab sillutis aastate möödudes laiali vajuma. Äärekivid on väga olulised. Need peaksid olema sillutiskividest tugevamad. Tavaliselt on muud kivid 6 cm paksused.
Sillutise ladumist alustatakse hoone või muu paigaldise äärest. Äärekivid pannakse paika siis, kui ülejäänud sillutis on valmis. Sillutise ääres võib lisatoestuseks kasutada poolkuiva betooni. Sillutisekivide lõikamiseks kasutatakse kivilõike- või teemantteraga nurklõikurit. Kivivahed harjatakse täis peenikest liiva, näiteks liivapritsiliiva. Seejärel käiakse kogu sillutis vibroplaadiga üle ning harjatakse veel kord liiva täis.
