Muruõhutaja valimisel arvesta aia suuruse ja mullastiku eripäradega
Enne muru esimest niitmist kevadel tuleks seda õhutada. Õhutamine aitab murul “talveunest ärgata”, sest parandab mulla hapnikuvahetust ja suurendab vee ligipääsu pinnasele. Muru võib õhutada nii kevadel kui sügisel, kuid kindlasti peaks tegema seda eelkõige siis, kui muru on heas kasvuhoos ning vältima aega, kui muru kasv on häiritud, näiteks põuase kuiva ilmaga. Pärast õhutamist on murule hea sellele väetist lisada või vajadusel teha lisakülvi.
Õhutaja valimisel tuleks lähtuda oma aia suurusest ja mullastiku eripäradest. Väiksematesse aedadesse sobivad hästi akuga töötavad õhutajad, suuremates aedades tasuks eelistada bensiinimootoriga töötavaid õhutajaid. Tööpõhimõtte järgi on õhutajaid kahte sorti: täkestajad, mis õhutavad muru ja kobestavad mulla pealmist pinda ning sügavõhutajad, mis õhutavad muru ja kobestavad mulda kuni 75 mm sügavuselt.
Muru õhutamise käigus tuleb pinnasest välja palju vana ja kuivanud muru, mis tuleb hiljem ise kokku riisuda ja ära vedada. Kui riisuda ei viitsi, on võimalik kasutada kogujaga muruõhutajat. Kogujaga õhutaja puhul tuleb aga arvestada, et koguja täitub võrdlemisi kiiresti ja seda tuleb tihti tühjendada. Kasulik on teada, et mõndadele õhutaja mudelitele on võimalik lisada ka samblareha, mis aitab eemaldada aedadest soovimatuid samblaid.
Muruniiduki valimisel lähtu lisaks aia suurusele ka selle liigendatusest
Pärast muru õhutamist ongi kord niitmise käes! Aga erinevalt õhutamisest, millest piisab korra või kaks aastas, tuleb muru niita oluliselt sagedamini – kevad-suvisel perioodil soovitatavalt korra või isegi kaks nädalas. Seetõttu tasub muruniiduki valimisel arvestada kindlasti ka sellega, kas aiaomanikule meeldib muru niita. Juhul, kui niitmine ei ole meelistegevus, tasub kaaluda robotmuruniidukit. Teisel juhul on võimalik valida erineva niidusüsteemiga niidukite, murutraktorite ja raiderite vahel.
Sobiva niiduki valimisel on oluline arvestada ka aia suuruse ning liigendatusega ehk sellega, kui tihedalt paiknevad puud, põõsad ja peenrad ning kui laiad või kitsad on läbikäigud nende vahel. Kui niidetaval alal on kitsad läbipääsud, siis pole hea soetada niidukit, millel on väga lai lõikelaius, sest sellega lihtsalt ei mahu niitma. Suure aia korral tasub eelistada aga edasiveoga niidukit, siis kulub vähem energiat niiduki lükkamisele.
Vanematele inimestele sobib hästi elektristarteriga niiduk, mis võimaldab masina nupust käivitada. Bensiinimootoriga muruniiduki asemel saab valida akutoitel niiduki, mida on samuti lihtsam käivitada ja kasutada.
Vanematele inimestele sobib hästi elektristarteriga niiduk, mis võimaldab masina nupust käivitada. Bensiinimootoriga muruniiduki asemel saab valida akutoitel niiduki, mida on samuti lihtsam käivitada ja kasutada.
Hekilõikur vali pügatava heki järgi
Hekilõikuri peale tasub mõelda siis, kui aias on rohkem hekimaterjali kui mõni üksik hekipõõsas, mille saab hooldatud ka manuaalsete hekikääridega.
Hekilõikureid on kahte erinevat tüüpi – ühe- ja kahepoolse teraga lõikureid. Ühepoolse teraga lõikurid on mõeldud sirgete pikkade hekkide pügamiseks. Neil on hammastik vaid ühel pool, mis võimaldab väga pikka lõiketera ilma et seade raskeks läheks. Nii on mugav laia hekki sirgelt lõigata.
Kahepoolse lõiketeraga lõikurid on paindlikumad ja sobivad kuni rinnakõrgustele hekkidele. Nende lõiketerad ja käepide on ergonoomilisemad ja reguleeritavad. Nende abil saab hekke ka soovitud kujuga vormida.
Mõlemaid lõikureid on ka varrega versioonina, mis on sobilik just kõrgete hekkide jaoks. Nendega saab kõrgemat hekki pügada ka turvaliselt maapinnalt, redelit ei ole vajagi. Mootori raskus on pandud pikale varrele vastukaaluks.
Palju arvatakse, et hekilõikuri lõikehamba haarde suurus määrab, kui suurt oksa võib sellega lõigata. Tegelikult määrab lõikehamba haare selle, kas masin sobib pigem laialeheliste või kitsaleheliste hekkide pügamiseks. Sobiva lõikuri valimisel tasuks kindlasti lähtuda sellest, milliseid hekke on vaja pügada – mida laiemalehelisem hekk, seda laiema hambavahega peaks olema ka lõikur.
Vastavalt heki laiusele või sügavusele tasub valida hekilõikuri tera pikkust. Hekilõikuriga saab turvaliselt pügada väiksema kui 15 mm läbimõõduga oksi. N-ö näpujämeduste hekitaime okste pügamiseks tuleks kasutada juba kas oksakääre või -saagi. Jämedate okstega vana ja hooldamata hekki tuleb aastaid sae või oksakääridega hooldada ja noorendada, et edasi saaks hekilõikuriga hooldama ja kujundama hakata.
Mullafrees vali vastavalt tööde iseloomule
Mullafrees sobib majapidamistesse, kus tegeletakse aiasaaduste kasvatamisega. See on kasulik aja kokkuhoidja: kui ühe paraja (nt 3 x 7 meetrit) põllulapi kobestamine labidaga võtaks mitu tundi, siis mullafreesiga on võimalik sama lapp harida 10-15 minutiga.
Olenevalt haritavate peenarde ja põllulappide suurustest on võimalik valida erinevate mullafreeside vahel, mis varieeruvad väiksematest suuremateni ning erinevad ka selle poolest, kas tööorgan asub mullafreesi taga- või esiosas. Masina suurus sõltub haritavast aiapinnast – ehk mida suurem pind, seda suurema töölaiusega peaks valima ka mullafreesi.
Tööorgani paiknemise määrab aga aiatööde iseloom: kui mullafreesi on vaja kergemaks maastikukujunduseks, näiteks lillepeenarde ja aiaosade ettevalmistamiseks, siis peaks valima ees asuva tööorganiga mudeli; kui mullafreesi oleks vaja tihedalt pressitud pinnastel ja ka muruplatsidel, siis peaks eelistama taga asuva tööorganiga eksemplari.
Masina kasutamine on väga lihtne ja erilisi teadmisi ei eelda, küll aga natuke jõudu! Olenevalt mullafreesi töölaiusest, on väiksema laiusega masinat isegi keerulisem ohjata ning seetõttu vajab väiksem masina kasutamine rohkem jõudu kui suurema masinaga töötamine.