Madal kehatemperatuur - iseärasus või hoopis tervisehäda?

Kodutohter / Kati Paal

Kuigi enamasti pöördutakse arsti poole kehatemperatuuri tõusu ehk palaviku tõttu, siis sageli tuleb ette ka kurtmist selle üle, et kehatemperatuur on liiga madal. | Shutterstock

Inimese kehatemperatuur võib elu jooksul veidike kõikuda, olenedes paljudest asjadest, nagu vanus, kehaasend, füüsiline aktiivsus, toitumine; isegi bioloogiline kell mängib keha soojusregulatsioonis rolli. Millist temperatuurivahemikku peetakse normaalseks ja millal on põhjust muretseda ja kahtlustada tervisehäda?

Püsiva kehatemperatuuri alus on soojuse tootmise ja soojuse äraandmise vaheline tasakaal.

Soojus tekib organismis ainevahetusprotsesside tulemusena, aga ka lihaste töö ja lihasevärinate (nn külmavärinad) tagajärjel.
Kui meil on külm, siis veresooned ahenevad eeskätt väljaulatuvates kehaosades, nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad. Sel teel üritab keha säilitada verevarustuse ja normaalse temperatuuri elutähtsates organites: südames, ajus, neerudes jm. Kõrgemat kehatemperatuuri alandab organism, vastupidi, veresoonte laienemise ja higi eritumisega. Kehatemperatuur tasakaalustatakse naha kaudu kaotatava soojuse ja organismis toodetud energia vahetusega.