Metsamarjade koduaias kasvatamisel peab teadma, et mustikas, pohl ja jõhvikas vajavad kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad metsamarjad kiratsema või hukkuvad sootuks. Aias kasvatatavatest taimedest vajavad metsamarjad peaaegu samasid kasvutingimusi kui rododendronid. Kui looduslikult kasvavad teie koduaia aias või aiaserval mustikad, pohlad või kanarbikud on looduslikult kasvukoht metsamarjade kasvatamiseks juba sobiv ja taimed võib ilma pikemalt mõtlemata maha istutada. Kui tegemist on aga tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb metsamarjade kasvatamiseks rajada turbaaed. Turbaaia rajamiseks vajalikud juhendid leiad Hansaplanti kodulehelt või meie poest.
Vaarikad ja mustsõstrad - kas moest läinud?
Lühike ja konkreetne vastus on ei. Vaarikad ja mustsõstrad on populaarsemad kui kunagi varem. Kui taasiseseisvunud Eesti algusperioodil tundus, et inimesed on väsinud klassikalistest marjapõõsastest nagu vaarikad ja mustsõstrad, siis tänaseks on toimunud pööre. Tõsi, üheksakümendatel ja veidi peale sedagi meeldis eestlastele katsetada seni pigem haruldaste marjadega - viinamarjad, kultuurmustikad, metsmaasikad jms. Täna on taas kord populaarsed klassikalised vanaema aiast tuttavad marjad.
Hooldamine
Metsamarjade hooldamine on äärmiselt lihtne. Pohli ja mustikaid võib varakevadel ettevaatlikult väetada rododenronitele mõeldud väetistega. Jõhvikad jätke aga väetamata, sest jõhvikas on üleväetamise suhtes väga tundlik ja võib liigse väetamise korral oma lehed sootuks maha visata. Suureks kasvanud mustikapõõsaid noorendatakse samamoodi nagu tavalisi sõstrapõõsaid. Pohla ja jõhvikat ei lõigata.
Marjade raviomadused
MUSTIKAD
Mustikad sisaldavad kuni 6% suhkruid, orgaanilisi happeid, vitamiine C, B1, B2, PP, karotiini, park- ja pektiin-, värv- ja mineraalaineid (mangaani ja rauda). Mustikas on kõrge väärtusega marjataim - seob inimorganismis vabu radikaale, takistades seeläbi vananemisprotsesse ning mitmete haiguste teket ja arengut. Mustikas sisalduvate vitamiinide rohkus aitavad tugevdada tervist, alandavad riske kasvajatele, südame-, veresoonkonna- ning kesknärvisüsteemi haigustetekkeks
POHLAD
Pohlade kõige tuntumaks koostisosaks on bensoehape. Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Vaatamata hapule maitsele on pohlades rohkesti suhkruid, maksimaalselt kuni 10-12%. Erinevatest suhkrutest on pohlades kõige rohkem fruktoosi, mis teadupärast on kõige magusam suhkur. pohlamarjadel on teatud ravitoime näiteks reuma ja liigestehaiguste, seedehäirete ning hingamisteede haiguste tohterdamisel.
JÕHVIKAD
Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, seal hulgas ka oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi. Jõhvikamarjadest saab valmistada kasulikke ja värskendavaid jooke, mis on muu hulgas ka vererõhku alandava toimega. Jook võib parandada ka enesetunnet näiteks palaviku ajal.
Metsamarjade ja sõstarde suure valiku leiad Hansaplantist.