Marilyn tegeleb küll mitme erineva asjaga, aga igaga neist omal ajal. Tema lemmiktegevus on see, mida ta parasjagu teeb, ja eelistus luua muusikat, näidelda või joogatada vaheldub vastavalt elu- ja tööperioodile.
"Käesoleval ajahetkel nimetan end joogaõpetajaks ja psühholoogiahuviliseks. Näitlemine on mulle praegu pigem kõrvalroll: teen seda vahel, kui on mõni tore projekt, mis meeldib. Laulmisega ei ole ma ammu tegelenud, pigem olen lugusid kirjutanud. Nüüd laulan aga lapsele unelaule. Ma näen oma erinevaid rolle ühe eneseväljendusena ja iseendana, ühe inimese erinevate huvidena."
Täidab eri rolle
Marilyn arutleb, et tänapäeva maailmas ei ole enesemääratlus ühe ameti kaudu enam nii aktuaalne kui varasemalt. Sotsiaalmeedia tulemusena on inimene iseenda bränd, mille kaudu ta ennast ka defineerib. Inimene võib teha väga paljusid asju, aga valib end tutvustades just antud hetke ja seltskonda sobiva rolli.
Marilyn õpib muuhulgas Tallinna ülikoolis psühholoogiat ja toob näiteks, et kursusekaaslastega suheldes lähtub ta enda määratlemisel konkreetsest situatsioonist. "Kui arutame parasjagu lavahirmu nüansse, saan rääkida oma kogemustest seoses näitlemisega. Samas saan seda analüüsida ka joogaõpetaja perspektiivist. Minu jaoks on kõik need kogemused omavahel seotud."
Psühholoogiaõpingutest on Marilyn praegu akadeemilisel puhkusel, sest ta on kaheaastase Rumi ema. Emarolli kõrvalt juhib ta oma joogastuudiot It's Yoga Tallinn, mis on osa rahvusvahelisest ühendusest.
"Üks mu joogaõpetajatest ütles hiljuti, et kui sa alistud, hakkavad ägedad asjad juhtuma. Nii ka on. Kõik see, mis on toonud mind siia, kus ma praegu olen, on tulnud väga lineaarset teed pidi. Kui ma oma kogemustele tagasi vaatan, on see kõik minu meelest väga loogiline. Kõrvaltvaatajale võib see teekond aga hektiline tunduda," nendib Marilyn.
Marilyn jagab, et tema sammud praeguse elu suunas said alateadlike valikutena alguse juba teismeliseeas. Pärast keskkooli asus ta Viljandi kultuuriakadeemias näitlemist õppima. 23-aastasena kooli lõpetades pakkus Marilyni juhendaja Peeter Raudsepp talle, et ta võiks lõputöö kirjutada Karl Gustav Jungist.
"Näitlemisega sobis Jung väga hästi kokku ja ma võtsin soovitust kuulda. Hakkasin uurima sotsiaalset maski ehk persoonat. Selle kaudu tekkis mul esimest korda heureka-efekt ja hakkasin aru saama, kes ma olen ning miks ma mingisuguseid valikuid teen. Nüüd ülikoolis õppides jõudsin Jungi juurde tagasi ja mulle meeldib tema teooriatest seostada enda eluga aspekte, mida olen ise kogenud. Kannan ju ka mina erinevates olukordades erisuguseid maske ehk täidan erinevaid rolle."
Suitsetas nagu koniahv
Näitlejaõpingutele järgnenud kolme aasta jooksul sattus Marilyn töökeerisesse, millega kaasnes läbipõlemine ja negatiivne avalikkuse tähelepanu. Selle tulemusena tuli tal rinda pista tugeva depressiooniga ning nii-öelda maskide vahetamise käigus sattus ka ta ise segadusse, kes ta siis päriselt on.
Õnneks kutsuti just siis Marilyni osalema telesaatesse "Tähed jääl". Iluuisutamisega saadud kogemus uutmoodi liikumisest nakatas teda kohe. Tol ajal suitsetas Marilyn oma sõnul nagu koniahv ja peamiselt seetõttu, et suitsunurkades olid alati kõige põnevamad jutud, millest ei tahtnud keegi ilma jääda. Marilyn naerab, et seda perioodi tema elus iseloomustab ilmselt kõige paremini HU laul "Elupõletaja". Uisutamine tekitas temas aga mõnusa tunde ja pani kuklas tiksuma mõtte, et midagi võiks elus teisiti olla. Hommikused köhahood ja rummikokteilid ei tundunud talle enam hea tervise osana.
Pärast saatest väljalangemist tekkis Marilyni ellu aga tühimik ja sõbranna kutsel otsustas ta midagi uut proovida. "Teismeeast alates oli ka minul, nagu paljudel noortel, vajadus end tõestada ja heakskiitu leida. Ühel hetkel ei saanud ma enam aru, mida ma tahan: kas last saada ja pere luua või karjääri teha. Kahtlesin, kas valisin õige eriala ja kui kaua ma sellega tegelen. Olin ühest peikast lahku läinud ja teisega kohtunud, aga ise ka ei teadnud, miks temaga koos olen. Need küsimused panid mu olemuse kõikuma ja ma ei tulnudki sellest haavatavast olekust välja enne, kui ma 26-aastasena joogatundi läksin. Stuudio ees tegin suitsu lõpuni, viskasin koni asfaldile ja läksin vastu tahtmist tundi."
Elumuutev kogemus
Joogat oli Marilyn korra varem proovinud, aga sellest kogemusest oli tal eelarvamus, et see talle kindlasti ei sobi. Teisel katsel sattus ta aga füüsilist pingutust nõudvasse ashtanga vinyasa jooga tundi. Kõik ümberringi võtsid kiireid ja keerulisi poose, hingasid kõvasti ja Marilyn nägi vaeva, et tempoga kaasas püsida. Suitsetamisest tingitult oli tal raskem sügavalt hingata, pidevalt ajas köhima, aga vähemalt sild tuli tal eeskujulikult välja. Tunni lõpuks oli Marilyn täiesti läbi, aga nautis lõpulõdvestust ja tundis, et see vist ongi õndsus.
"Kaotasin ajataju ja tunne oli selline, et olin kogu stressist täiesti välja puhanud. Ma ei tea, kuidas see üks joogatund mulle niimoodi mõjus, aga ilmselt oli selleks õige hetk, õige stiil ja õpetaja. Ütlen alati ka oma õpilastele, et kui sulle tänane tund ei meeldi, siis see ei tähenda, et jooga pole sinu jaoks. Selleks peab lihtsalt sobiv aeg olema ja joogale tuleb uusi võimalusi anda."
Pärast joogatundi küsis Marilyn taas suitsu ette pannes endalt esimest korda, miks ta seda teeb. Mõni kuu hiljem jättis ta suitsetamise lõplikult maha. Sellele aitas kaasa ka sõbra soovitus panna suitsetamisest loobumiseks paika konkreetne kuupäev.
Joogakogemuse järel hakkas Marilyn iga asja puhul endalt küsima, mis on selle mõte. Kõiges tähenduse otsimine viis ta vastusteni, mis aitasid tal elus järjest paremaid valikuid teha. Marilyn hakkas iseseisvalt joogat praktiseerima ja tervislikumalt elama. "Lõpetasin iseenda karistamise: suhte, suitsetamise ja loobusin ka lihast. Ma ei sundinud ennast millekski, need asjad lihtsalt tulid ühel hetkel minuni."
Kokkusattumuste jada
Elumuutuste keskel läks Marilyn ühel hetkel reisima ja külla sõbrannale USA-sse. Seal sattus ta juhuslikult It's Yoga San Francisco endiste õpetajate joogatundidesse, kus õpetati sama "The Rocketi" seeriat, millest Marilyni joogatamine alguse sai. Kokkusattumuste jada jätkuks sattus ta muudkui sama kogukonna stuudiotesse ja nägi pärast reisi Facebookis ka reklaami ühes neist joogaõpetaja kursus läbida.
"Mul ei olnud plaani hakata joogat õpetama, tahtsin sellest lihtsalt rohkem teada saada ja et see oleks minu elu osa. See oli mulle oluline, püsimaks tervislikus meeleseisundis. Tundsin, et vajan mingit vahendit, mille toel kõige elus ettetulevaga toime tulla. Jooga oli niiviisi minu puhul toiminud ja seetõttu otsustasin ka kursusele minna. Üks mu õpetajatest on öelnud, et treening algab siis, kui treening lõpeb, ja see käib kõige kohta," räägib Marilyn.
200-tunnisele kursusele minekuks kogus Marilyn raha lasketiirus töötades, kus ta õppis muuhulgas tulistama ja tegeles turundamisega. Nüüd juhendab ta selliseid mahukaid joogakursusi ise ja leiab, et see on õpe, mille võiksid kõik kas või iseenda huvides läbida. See annab oskuse enda soovitud tegevust jätkata, olgu selleks füüsiline jooga, meditatsioon või midagi hoopis midagi muud.
"Minul võttis kõikide koolituste läbimine aega neli aastat ja seejärel avasin enda stuudio It's Yoga Tallinn. Joogaga olen tegelenud aga kokku üle seitsme aasta. Jooga on mulle justkui vitamiin. See on õpetanud mind oma ambitsioonidest lahti laskma, sest olen nendega tänu joogale kohtunud. Tänaseks tean, miks ma midagi teen ja kus on minu piirid. Minu piirid on minu kaitse ja need muutuvad mu arengu käigus."
Hingates õigete otsusteni
Marilyn on nüüdseks täielikult joogale alistunud ja tegeleb sellega 3–7 korda nädalas – nii ise treenides kui ka teisi juhendades. Tema arvates peab isiklik treening alati alles jääma, kuna ta ei saaks õpetada ja jagada midagi, mida pole ise kogenud. Jooga on pikaajaline tegevus ja Marilyn muutub koos sellega. "Minu puhul on jooga märgatavalt vähendanud sünteetiliste ravimite vajadust. Kasutan neid, kui teisiti ei saa, ja usaldan teadust, aga mulle meeldib ka ise mõelda. Meeldivad ka kohaloleku kogemus ja esoteerika ning teised idamaised võimalused," tunnistab ta.
Jooga on tähtsat rolli mänginud Marilyni unistuses emaks saada. Rasedus osutus vaatamata naise vaimsele valmisolekule aga keeruliseks. Marilyn koges tugevat meeleolumuutust, kohati isegi depressiooni, kuid seekord olid talle lisaks joogale abiks ka psühholoogiaõpikud, mis kinnitasid, et see kõik on normaalne.
"Mul oli meditatsioonipraktika, mille juurde tagasi pöörduda. Jooga muutus minu jaoks aga täielikult. Rasedana tegin rasedate joogat, pärast sünnitust väikelastega joogat ja see on mind just vaimse poole pealt lapse sünnitamise ning kasvatamise protsessis väga palju toetanud. Sünnitus ei läinud mul päris loomulikku rada pidi ja taastumine võttis aega. Tundsin end alguses läbikukkununa ja küsisin endalt, kas ning mida oleksin saanud teisiti teha. Selliseid kahtlevaid küsimusi tekib mul mitmetes eluvaldkondades siiani, aga usun, et me kõik teeme oma otsuseid parimas usus. Keerulistes olukordades hingan ja lasen analüüsil korraks minna. Soovitan ka teistel sellistel hetkedel kõigepealt hingata ja siis edasi mõelda. Õiged vastused jõuavad ise meieni."
Tervenemine jagamise teel
Marilyn on joogaharrastajana jõudnud tasemeni, kus tema füüsiline tegevus on pigem tagaplaanil. Ta plaanib selle teekonnaga jätkata nii kaua kui võimalik ja just teraapilise suuna õppimise kaudu – seda nii joogaga tegeledes kui ka ülikooliõpingute toel.
"Minu õpingud ei kesta kindlasti veel vaid paar aastat: õppele järgneb praktika ja usun, et see tähendab veel kümneid aastaid enesearendamist. Mulle meeldib käia kursustel ja nende kohta tunnistusi saada. See annab mulle selguse ja teadmise, mille baasilt edasi minna, aga see ei ole kindlasti lõpp-punktiks. Konkreetseid ajalisi eesmärke ma endale ei sea."
Marilyn on üha enam olnud huvitatud ka teismeliste heaolust. Kõik sai alguse eelmisel aastal pealt kuuldud noormeeste vestlusest, mis oli tütarlaste suhtes väga negatiivse alatooniga. See pani teda mõtlema, kas on normaalne sel moel vägivalla- ja seksiteemadel rääkida. Marilyn arutles selle üle sotsiaalmeedias ja talle hakkasid kirjutama noored neiud, keda on seksuaalselt ära kasutatud. Selle tulemusena otsustas ta luua Instagrami keskkonda liikumise #eionei ja konto @hashtag_eionei ning koostöös politseinike ja sotsiaaltöötajatega oma muret jaganud noori aidata.
Sotsiaalmeedia kaudu jagavad talle oma kogemusi kõik, kes tunnevad, et nende suhtes on kuidagi halvasti käitutud. "Mulle kirjutavad ka inimesed, kes ehk selles olukorras olles ei mõistnud, et see ei olnud nende suhtes lubatud ega normaalne käitumine. Ma vastan neile ja annan teada, kust ja kuidas on võimalik soovi korral abi saada. Sellised traumad on jälg, mis jääb, aga see ei pea igavesti noore inimese elu määrama. Tervenemine algab alles siis, kui oled oma traumat jaganud. Tavaliselt hakkab kõigepealt halvem ja raskem nagu ka joogaga alustades. Kõik allasurutu pääseb pinnale ja sellega tuleb tegeleda. Tervenemiseks usun ma väga palju abi olevat hingamisest, joogast ja teraapiast – teadvelolev elustiil on selle ühisnimetaja, aga sellel on igaühe jaoks erinev tähendus."
