Metallkatustel on sageli kümneid sõlmi, kuhu parima tulemuse saavutamiseks on vaja erilahendust. Selles saabki aidata plekksepp. Ja hea plekksepp on pigem kunstnik kui pelgalt oskustööline. Tüüpilisemad metallkatuse eritööd tulevad ette seal, kus standardlahendustega on keerukas saavutada vajalikku veepidavust: madalakaldelise katuse neelud, liitumiskohad seintega, korstna liiteplekid, ventilatsiooniläbiviikude vooderdused jms. Ja silikoonita peab saama ehitada kõiki katuseid!
Veepidavus ennekõike!
Ventilatsiooniläbiviigud on valdavalt ümarad. Kuidas neid siis katusekattega veekindlalt siduda? On küll olemas kummist läbiviigud, kuid nende eluiga pole pikk, kumm muutub ilma käes rabedaks. Sestap on mõistlik ka läbiviigud lahendada katusega sarnaselt, ühendades need katusekattega täpselt katuse kaldenurga järgi toodetud koonjate läbiviiguplaatidega. Need valtsitakse või liidetakse muul veekindlal moel katusekattega.
Oluline on jälgida liitekohtade tihendust ja ülekatte asetusi, et sadeveed ei voolaks nende vahele – muidu tekib liitekohtades korrosioon varem kui mujal katusekattel.
Korstnad takistavad mingil osal katusest sademete vaba allavoolu, nende taha koguneb lumi ja vesi. Seepärast on seal eriti tähtis tagada plekkide veepidavus. 90% katuseprobleeme on seotud korstnatega. Mõistlik on lasta plekksepal teha korstnakrae, mis liidetakse kohapeal veetihedalt katusekattega. See on võimalik siledapõhjaliste katusekatetega, profiilsete ja laineliste puhul on liitmine veidi keerukam ja teinekord ka majanduslikult ebaotstarbekas.
Odavus ei anna säästu
Ka korstnamütside ja nende sademekatuste juures on nüansse, mille eiramine annab soovitust vastupidiseid tulemusi: näiteks, kasutatavatest materjalidest odavaim on tsingitud teras, kuid pideva kütmisega on see paari aastaga roostes. See materjal sobib katteks üksnes ventilatsioonikorstnatele. Küttekorstnal tuleks kasutada roostevaba terast või kombinatsiooni, kus enamik mütsist on terasest, aga lõõri ava ja sademekatus roostevaba. Sel juhul jääb korstnamüts katusega ka sama karva.
Korstnamütsi sademekatust tellides tasub kindlasti mõelda, et seda saaks hiljem ka avada, muidu pole ju võimalik korstnapühkijal oma tööd teha. Võimalikud on nii hingede kui liblikmutritega sademekatused. Hingede eelis on mugavus: et sademekatust ei tule hooldustöödeks maha tõsta. Põlevmaterjalidest katuste puhul võib ohutuse mõttes korstnamütsi sisse paigaldada ka sädemevõrgu.
Korstnaplekkide juures olgu meenutatud, et 2007. aastast alates on keelatud korstnate lauskatmine plekiga – sedasi ei saa tuvastada korstnakividesse tekkivaid pragusid, samuti võib selline kate panna korstna tuulutamata niiskusolukorda, kus kivid lagunevad veel rutem.
Rätsepalahendused
Lisaks katusetoodetele mõistavad plekksepad valmistada palju erinevaid lisaplekke – parapeti-, nurga-, akna- ja uksepaleplekid, lävepakud jne. Peale tsingitud terase saab hea ehitusplekksepp jagu teistestki metallidest, millest mõned (titaantsink või vask) nõuavad eriteadmisi ja tööriistu, ent eeskätt siiski kogemusi ja oskusi. Soovitav on katusemeistriga nõu pidada, milline metall on sobivaim.
Näiteks: tsingitud terast ei tasu kasutada agressiivsetes keskkondades, seal on eelised alumiiniumil. Ning tingimata peab tundma metallide galvaanilisi omadusi: näiteks vase ja tsingitud terase omavaheline liide ei pruugi pikalt kesta ning soojuspaisumine võib vasktooteid suvekuumuses märkimisväärselt paisutada ning rikkuda kogu katuse. Hea meister ja teadlik plekksepp teab neid ohtusid vältida ning oskab ka tellijale väärt nõu anda.
