Uurisime suviste traumade kohta esmaabikoolitajalt Margit Pärnalt.Levinumad traumad on luumurrud, põrutused, venitused, torked ja sisselõiked.
Suvel on inimesed aktiivsed, tegeletakse aiatööde ja sportimisega. Lapsed hullavad väljas batuudil ja basseinis, turnivad puu otsas, mängivad sõidutee ääres palli, sõidavad jalgratta ja rulluiskudega. Kõik need on potentsiaalsed ohuallikad, kuid ettevaatusega ei maksa ka hulluks minna. Tuleb lihtsalt kaine talupojamõistusega ohte hinnata ja pidada silmas vanasõna "hooletus ees, õnnetus taga".
Selga tuleb hoida
Suvel on ka rohkem töötraumasid. "Kui kevadised aiatööd algavad, kiputakse suure tuhinaga üle pingutama, sest tahetakse kõik korraga tehtud saada," seletab Margit Pärn. Peenarde tegemise, rohimise ja muude küürutamist nõudvate tööde juures ei maksa unustada vahepeal selja sirutamist ja venitusharjutusi. Muidu on pärast selg kange, ning kui nahk on higine ja tuul üle käib, võib tulla närvipõletik. Abiks oleks ka selga säästev jalapink, kus saaks istuda, et selg ei peaks kõveras olema. Jalapingi asemel võib kasutada kasvõi kummuli pesukaussi, see püsib tugevamalt maa küljes kinni ega kõigu, kui maa on konarlik.
Kevadel enne puude lehteminekut on hästi näha, et õunapuud on täis vesivõsusid ja kuivanud oksi, mis vajavad hädasti lõikamist.
Enne viljapuude otsa ronimist peaks kõigepealt mõtlema oma vanusele. Kui oled juba väärikas eas, siis leiad võib-olla kellegi noorema, kes tuleb sinu eest ronima ja keda saaksid kenasti alt juhendada.
Vanemas eas kukkumisel tekkinud luumurrud paranevad aeglaselt. "Kui otsustad ikkagi ise lõikama hakata, oleks hea, kui sa poleks kodus üksi. Õnnetus võib juhtuda igas vanuses inimesega ja puu otsast alla kukkumisel võib juhtuda, et sa vajad teise inimese abi, kes saaks vajaduse korral ka kiirabi kutsuda," õpetab esmaabikoolitaja ohte märkama.
Ettevaatust, aiatöömasinad!
Trimmerite, muruniitjate ja saagide puhul on rusikareegel muidugi see, et kõigepealt tuleb hoolega läbi lugeda kasutusjuhend. Ja eriti tähelepanelikult tuleb lugeda peatükki, mis räägib ohutusest. Tootja esitatud ohutusreegleid ei tohi eirata, neid tühiseks pidada ega mängida isehakanud inseneri ning ehitada seadmeid ümber kiiruse või ligipääsetavuse parandamiseks.
"Aiatöömasinate käsitsemisel on eelkõige oluline, et tööriist oleks saanud kevadhoolduse ja oleks korras. Kindlasti peaks seljas olema vastav tööriietus, trimmeri puhul näiteks kummikud ja kaitseprillid, et takistada muru sattumist silma," rõhutab Margit Pärn.
Paljajalu ei maksa ka muruniidukiga askeldada – nii mõnelgi niitjal on tänu tugevatele kummikutele varbad alles. Kunagi ei tohi minna kättpidi muruniidukisse sinna kinni jäänud rohupalli või oksa ära tirima. Elektriniidukil peab tõmbama kõigepealt juhtme kontaktist välja, bensiinimootoriga masinal seiskama mootori. Teraga tegeledes tuleb alati eemaldada küünlajuhe, vältimaks masina iseeneslikku käivitumist. Peab otsima tugeva puupulga või rehavarre ja lükkama sellega takistuse eest. Ja lõpuks ei maksa ka reha peenra vahele vedelema jätta, sest sellele võib peale astuda ja rehavarrega kõva kopsaka saada.
"Elu näitab, et kodus remonti tehes ei panda ohutusele üldse rõhku. Ilma mingi turvavarustuseta ronitakse katust panema või korstnat parandama. Katuselt kukkudes võib saada ränki vigastusi. Ja katuselt alla tulles peab panema redeli seina äärde pikali, et lapsed katusele turnima ei pääseks."
Kuidas saab aidata?
Margit Pärn soovitab, et vähemalt kord aastas võiks üle vaadata oma esmaabivahendite varud ja miks mitte teha seda kevadel. "Samuti tuleks lastele näidata, kus kodused esmaabivahendid asuvad, ja selgitada, kuidas neid kasutada. Väiksemate traumade korral suudavad lapsed väga kenasti endale ise esmaabi anda. Igal inimesel on mõistlik läbida ka lühike esmaabikoolitus, et oskaks suuremate õnnetuste korral aidata. Väikestele haavadele piisab puhta veega loputamisest ja sideme tegemisest, suuremad haavad vajavad aga õmblemist."
Kuid kukkumisel tekkivat peapõrutust ei tohi alahinnata. Ajupõrutus tekib peaga vastu kõva pinda kukkudes või löögi korral pähe. "Ajupõrutuse tunnuseks on lühiajaline teadvusekaotus. Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust ning sageli ka oksendab. Sellisel juhul tuleb kohe kutsuda kiirabi. Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka siis, kui teadvusekaotust ei esinenud. Kergete nähtude korral on parim ravi lamamisrežiim, kuid alati tuleb konsulteerida ka arstiga," hoiatab esmaabikoolitaja.
Luumurrud jagunevad kaheks. Kinnise murru korral haav puudub. Seevastu lahtise luumurru korral on murru piirkonnas haav ning luuotsad võivad paista või isegi haavast välja ulatuda. Jäse võib olla väändunud asendis ning tugeva valu tõttu võib kannatanul olla ka šokk. Kannatanu muutub näost kahvatuks, nahk on külm ja niiske, esineb nõrkustunnet, pulss on kiire ja nõrk, hingamine kiire ja pinnapealne. Kinnise murru korral tekib verekaotus kudede vahele, lahtise luumurruga esineb väline verejooks.
Esmaabi oleneb murrust. Roidemurru korral tekib valu hingamisel ja katsumisel. Ühe-kahe roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik, kuid valu kestab kaks-kolm nädalat. Haige tuleb sõidutada haiglasse; kui aga tekib probleeme hingamisega, tuleb helistada välja kiirabi.
"Käeluu murru korral tuleb teha kolmnurkside ning viia kannatanu lähimasse raviasutusse. Suurte luude, nagu reie- või sääreluu murdusid ei tohi ise hakata puuokste või muude juhuslike vahenditega lahastama. Lahtiste murdude korral kaetakse haav puhta sideme või riidega ning luumurru piirkonda pannakse külma, et vähendada kiirabi tulekuni verejooksu ja valu."
