Selgitame, miks õhksoojuspump talvel jäätub, kuidas sulatusrežiim töötab, mida saad ise kontrollida ning millal on mõistlik kutsuda spetsialist.
Miks õhksoojuspumba välisosa jäätub?
Õhksoojuspump ammutab soojust välisõhust. Kütteperioodil langeb välisseadme soojusvaheti pindtemperatuur sageli alla nulli. Niiskus õhus kondenseerub ja jäätub seadme pinnale. See on füüsikaliselt paratamatu protsess.
Jäätumine on tavapärasem, kui:
õues on niiske ja külm ilm,
seade töötab pikalt suure koormusega,
päeval on sulailm ja öösel tugev pakane,
välisosa all ei saa sulavesi vabalt ära voolata.
Oluline on teada, et kerge jää või härmatis ei tähenda riket.
Kuidas töötab õhksoojuspumba sulatusrežiim?
Kaasaegsetel õhksoojuspumpadel on automaatne sulatusrežiim (DF ehk defrost mode). Kui andurid tuvastavad, et välisosa on jäätunud ja soojusvahetus halveneb, lülitub seade ajutiselt sulatusrežiimi. Tavaliselt lülitub sulatusrežiim sisse 30–60 minuti tagant, sõltuvalt ilmastikutingimustest.
Sulatusrežiimi ajal:
suunatakse soe külmaine välisossa,
jää sulab ja muutub veeks,
sulavesi juhitakse ära seadme põhja kaudu,
pärast sulatust jätkub tavapärane kütmine.
See protsess on normaalne ja võib külmade ilmadega korduda mitu korda ööpäevas.
Kuidas sulatusrežiim tehniliselt töötab?
Sulatusrežiim on täielikult automaatne protsess, mida juhivad seadme andurid ja juhtautomaatika.
Andurid jälgivad temperatuuri ja rõhku.
Kui välisosa soojusvaheti temperatuur langeb kriitilisele tasemele või andurid tuvastavad jäätumise, annab süsteem käsu sulatusrežiimi käivitamiseks.
Töötsükkel pööratakse ajutiselt ümber.
Seade suunab sooja külmaine ajutiselt siseosast välisossa. Välisosa soojusvaheti soojeneb ja sinna kogunenud jää hakkab sulama.
Jää sulab ja muutub veeks.
Sulavesi juhitakse seadme põhja kaudu ära. Just seetõttu on väga oluline korrektne paigalduskõrgus ja toimiv äravool.
Seade jätkab tavapärast kütmist.
Pärast lühikest sulatusperioodi, mis kestab tavaliselt 5–10 minutit, lülitub seade tagasi kütterežiimile.
City Kliima müügiosakonnajuht Silver Kaal kommenteerib: “Klientidelt tuleb aegajalt küsimusi ja arvatakse, et nende seade on valesti seadistatud, kuid olenevalt seadme mudeli tööloogikast võib sulatusprotsessi ajal siseosa puhuda toas olevat õhku ringi ehk võib tunduda, et seade puhub jahedat õhku, kuid tegelikult on see toas olev õhk, mis tundub jahe. Kuna tavapäraselt on seade kütterežiimis ja puhub ca +50 kraadist õhku. Toatemperatuur võib olla sellest poole madalam ning selleks võib tunduda, et seade jahutab. See on ajutine protsess ja sellest ei tasuks lasta ennast häirida. Kui sulatus protsess lõpeb, siis suunatakse välisosast soe külmaaine läbi torustiku tagasi seadme siseossa ja jätkab tavapärase kütterežiimiga."
Sulatusrežiimi ajal võib kasutajale tunduda, et õhksoojuspump ei puhu sooja või puhub jahedamat õhku. Tegemist ei ole rikkega, vaid normaalse töötsükli osaga.
Kui tihti sulatusrežiim käivitub?
Sulatusrežiimi sagedus sõltub ilmastikutingimustest ja seadme töökoormusest.
Kuiva külmaga toimub sulatus harvem.
Niiske pakasega võib sulatus toimuda iga 30–60 minuti järel.
Suure koormuse ja madala välistemperatuuri korral võib sulatus olla sagedasem.
Mida külmem ja niiskem ilm, seda olulisem roll on sulatusrežiimil.
Millal muutub jäätumine probleemiks?
Probleemile võivad viidata järgmised olukorrad:
jää koguneb paksu kihina välisosa ümber või alla,
jää ei kao ka pärast sulatusrežiimi,
seade ei puhu enam piisavalt sooja,
seade teeb tavapärasest rohkem müra,
küttevõimsus on märgatavalt langenud,
elektrikulu on ootamatult kasvanud.
Sellisel juhul on põhjust olukorda lähemalt uurida.
Levinud eksiarvamused õhksoojuspumba jäätumise kohta
“Kui seade on jääs, on see katki.”
Ei ole. Kerge jää või härmatis välisosal on talvel normaalne.
“Sulatusrežiimi ajal pump jahutab tuba.”
Tegelikult ei jahuta seade ruumi, vaid siseosa võib sel ajal ringi liigutada toas olevat õhku, mis tundub jahedam võrreldes tavapärase kütterežiimiga.
“Mida harvem sulatus, seda parem.”
Vale. Kui sulatusrežiim ei käivitu piisavalt sageli, väheneb seadme efektiivsus ja suureneb rikkeoht.
“Jää eemaldamine kiirendab seadme tööd.”
Vale tegutsemine võib põhjustada rohkem kahju kui kasu. Jää eemaldamine peab olema väga ettevaatlik ja piirduma vaid seadme alt jää eemaldamisega.
Levinumad põhjused, miks jää koguneb liigselt
Ebapiisav äravool
Kui sulavesi ei pääse vabalt ära voolama, jäätub see seadme alla ja võib hakata välisosa ülespoole jäätama. Põhjuseks võib olla:
vale paigalduskalle,
ummistunud äravool,
jäätunud alus.
Seadme alla ei ole paigaldusel arvestatud piisavalt ruumi sulatusvee tilkumiseks. Selle vältimiseks paigaldatakse seadme välisosa maaraamile ca 40 - 50 cm kõrgusele.
Vale paigaldus või asukoht
Suurem jäätumisoht on, kui välisosa:
on paigaldatud viltu,
asub tuultele avatud kohas,
on paigaldatud katusele, kus tuul ja külm mõjuvad tugevamalt,
paikneb kohas, kuhu langeb katuselt sulavesi.
Õigesti valitud asukoht ja korrektne paigaldus vähendavad jäätumise riski märgatavalt.
Põhjaküttekaabli rike
Talvetingimustesse mõeldud seadmetel on põhjaküttekaabel, mis hoiab välisosa põhja jäävabana. Kui see ei tööta, koguneb jää kiiresti tagasi. Riket saab tuvastada ja parandada ainult spetsialist.
Piiratud õhu liikumine
Lumi, jää, lehed või muu praht välisosa ümber takistavad õhu liikumist. See halvendab seadme tööd ja soodustab jäätumist.
Seadme ülekoormus või vale võimsus
Kui seade on köetava pinna jaoks aladimensioneeritud või välistemperatuur langeb väga madalale, töötab pump pidevalt maksimum koormusel. See suurendab jäätumise sagedust.
Kas jääd võib ise eemaldada?
Jää eemaldamisel tuleb olla väga ettevaatlik.
Lubatud on:
Eemaldada jää seadme alt ettevaatlikult, ilma seadme osi puudutamata näiteks soojapuhuriga.
Hoida välisosa ümbrus lumest ja jääst puhtana.
Keelatud on:
Kuuma vee valamine seadmele.
Jää lahtilöömine teravate esemetega.
Seadme mehaaniline kangutamine.
Vale tegutsemine võib kahjustada soojusvahetit, ventilaatorit või torustikku ning tuua kaasa kuluka remondi.
Mida teha, kui õhksoojuspump ei puhu enam sooja?
Kui seade ei anna piisavalt sooja, tasub alustada lihtsatest kontrollidest.
1.Puhasta siseseadme filtrid
Filtreid tuleks puhastada vähemalt kord kuus kütteperioodil. Ummistunud filtrid vähendavad õhuvoolu ja küttevõimsust.
2.Kontrolli välisosa
Veendu, et välisosa ümber on piisavalt ruumi ja see ei ole lume või jääga blokeeritud.
3.Jälgi sulatusrežiimi tööd
Kui seade ei lähe enam sulatusrežiimi või jää koguneb kiiresti tagasi, võib olla
tegemist tehnilise rikkega.
4. Lülita elektriikilbist välja kaitseautomaat, mille järgi on soojuspump ühendatud ning lülita 5 minuti pärast uuesti sisse. (Taaskäivitab soojuspumba).
Kui lihtsad sammud ei aita, on mõistlik pöörduda spetsialisti poole, kes teeb põhjaliku diagnostika.
Kuidas ennetada õhksoojuspumba jäätumist?
Jäätumist ei saa täielikult vältida, kuid seda saab oluliselt vähendada.
Soovitused:
lase seade paigaldada kogenud spetsialistil,
veendu, et välisosa on paigaldatud sirgelt ja õigele kõrgusele,
hoia välisosa ümbrus puhas ja vaba,
puhasta regulaarselt siseseadme filtreid,
lase teha professionaalne hooldus kord aastas enne kütteperioodi.
Korralik hooldus pikendab seadme eluiga ja tagab stabiilse töö ka pakasel.
Millal kutsuda hooldustehnik?
Spetsialisti abi on vajalik, kui:
seade on tugevalt jääs ja ei taastu ise,
jää tekib kiiresti tagasi,
kahtlustad põhjaküttekaabli või sulatussüsteemi riket,
küttevõimsus on selgelt langenud,
seade teeb ebatavalist müra.
Professionaalne hooldus aitab vältida suuremaid rikkeid ja hoiab küttekulud kontrolli all.
Kokkuvõte
Õhksoojuspumba välisosa jäätumine talvel on enamasti normaalne osa seadme tööst. Oluline on jälgida, et sulavesi saaks vabalt ära voolata, seade oleks õigesti paigaldatud ja hooldatud ning kasutaja ei sekkuks valel viisil. Kui jää koguneb liigselt või seade ei tööta enam tavapäraselt, tasub pöörduda spetsialisti poole. Nii püsib kodu soe ja soojuspump töökindel ka kõige külmematel talvepäevadel.
