Näitejatest vanemad otsustasid kinkimisest loobuda möödunud jõulude ajel, kui nende kaks põnni vanavanemate poolt kinkidega üle külvati. Mila Kunis on ühes varasemas intervjuus rääkinud, et lapsed isegi ei oska enam kingituste üle rõõmustada ega neid hinnata, rääkimata sellest, et ta üleüldse veel midagi kogu hingest sooviks.
Kingisadu vältida soovitavad aga ka teadlased: uuringud on välja selgitanud, et kinkidega ülekülvatud lastest kasvavad materialistliku maailmanägemisega täiskasvanud, kes peavad omamist olemisest olulisemaks. Olles asjade maailmast enam mõjutatud, on neil suurem tõenäosus sattuda mängurlusest, ostlemisest jm. sõltuvusse. Samuti on erinevad uuringud välja selgitanud, et kingituste saamise ja tegeliku õnnetunde vahel seoseid pole - lastest, kel oli vähem asju, kuid mõistev, armastav ja hooliv pere, kasvasid korras enesehinnanguga ning paremini stressi taluvad täiskasvanud.
Teadlaste arvamust toetab ka beebinõustaja ning kogenud lapsehoidja Kadi Leppik. "Detsember on jõulukuu, mis tähendab perekesksemat ja rahulikumat aega, kuid millegi pärast on nii sellest välja kujunenud hullumeelne osturalli, mis algab juba nüüd! Üle ilma ostetakse kokku piiramatus koguses kingitusi ja mida kallim, seda parem, kogustest rääkimata," nendib ta. Ferratum Groupi rahvusvahelise jõulu-uuringu Christmas Barometer 2016 andmetest selgub, et Euroopa suurimad kulutajad jõulude paiku on sakslased, kel kulub jõulukinkidele 807 eurot, ent ka eestlased ei jää palju maha: jõulukinkidele kulutatakse 571 eurot. Suurim kuluartikkel: mänguasjad.
"Mul aga on olnud hea meel olla viimased viie aasta jõulud tunnistajaks sellele, et lastel pole vaja üldse tegelikult mitte mingisuguseid kingitusi. Olen koostöös perega, kus kasvab kolm last vanuses 7, 5 ja 2,5 aastat, õpetanud, et jõulud on andmise aeg, ehk me meisterdame ise kingitusi. Oleme korjanud kuusekäbisid, neid siis kaunistanud-, teinud küpsiseid- ja kinkinud teistele," räägib Kadi.
"Samuti ei toimu päkapikutamist igal hommikul sussi sees. Kõigil on jõulukalendrid, kuid akende avamist tehakse koos perega ja vaadatakse pigem pilte, mis maiuse alt välja tulevad. Minu arvates on jõulud kahjuks kaotamas oma tegelikku olemust, kus oldi koos perega, tehti palju süüa, vanaema lõpetas jõuluõhtul veel poolelioleva soki kudumise ja maguskapsas oli ahju otsas lõpuks valmis laagerdunud,"räägib Kadi. Et oma seisukohta näitlikustada, jutustab ta loo oma töisest argipäevast. "Üks võõras mängima tulnud laps imestas, miks minu hoolealustel polegi uut, pea 300 eurot maksvat robotmänguasja. Ma siis pidin sekkuma, öeldes, et meil on muud mängud. Siis teatas mängukaaslane, et saab jôuluks veel erilisema imevidina! Küsisin siis lastelt, mis on jõulude mõte ja olin nii õnnelik, sest minu hoolealused ütlesid: jõulud on andmise ja vanavanematega koosolemise aeg," rõõmustab ta.
"Lapsed ei hooli tegelikult asjadest, kui neile seda harjumust pole õpetatud," leiab ta. Tema soovitus: võtke sel aastal eesmärgiks hoopis kvaliteetaega veeta oma lastega! "Minge koos perega uisutama, teatrisse, kinno, valmistage maitsvaid toite, lugege jõulujutte, käige kodutute loomade varjupaika abistamas, valmistage ise kingitusi. Õpetage lastele, mis on tegelikult jõulude mõte ja jätke sel aastal kingitused tegemata. Sellise käitumisega tagate, et vanaduspõlves ei saadeta teile pakirobotiga sokipaar, vaid tullakse ise, et nautida jõulude tõelist olemust," leiab ta.