Metsamarjad on väga väärtuslikud: lisaks vitamiinidele ja mineraalainetele sisaldavad nad ka rikkalikult antotsüaane, mis aitavad vananemist edasi lükata. Tore, et mustikaid, jõhvikaid ja pohli on hakatud ka koduaedades kasvatama.
Taimi ei pea minema metsast või rabast tooma, sest koduaias kasvatamiseks on aretatud lai valik häid, saagikaid sorte. Istikuid saab osta aiaäridest ja metsamarjataludest.
Nii nagu rodod ja teised turbaaia asukad – hortensiad, kanarbikud, eerikad jt – vajavad metsamarjad täpselt samasugust haput (pH 4–5,5) pinnast. Sellepärast on väga lihtne neid juba olemasolevasse turbaaeda teiste taimede seltskonda sobitada. Aga pidage meeles, et nii kultuurmustikad, jõhvikad kui ka pohlad tahavad kasvada valgusrikkas päikeselises kohas.
Metsamarjadele võib teha ka eraldi turbapeenra, sest nad on piisavalt dekoratiivsed üksinda esinemiseks. Nii pohli, jõhvikaid kui ka madalamaid mustikasorte võib kasvatada ka anumas.
Mustikad aeda
Eestis looduslikult kasvav harilik mustikas Vaccinium myrtillus viljub vaid varjulises kohas kasvades, lisaks määrivad tema mustjassinised marjad hullusti sõrmi ja suud. Viljad valmivad juulis ja varisevad kiiresti. Seetõttu sobivad aiamustikateks hulga paremini Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas V. angustifolium ja kännasmustikas V. corymbosum, nende sordid ja liikidevahelised hübriidid. Harilikust mustikast on nad kõrgemad, 50–150 cm, mõni kännasmustika sort võib sirguda aga koguni paari meetrini.
Tänu rikkalikule sordivalikule saab mustikapõõsaid aiakujunduses mitmeti kasutada. Neist võib teha isegi madalaid piirdeid ja kõrgeid hekke, samuti kasutada soolotaimedena. Kevadel õitsevad põõsad kaunilt, sügisel värvuvad enne lehtede langetamist aga leekivalt punaseks või oranžiks. Mustikate sügisvärv on tõeliselt efektne!
Keerukam on sobitada aiamustikaid igihaljaste rododega, mida on talvise päikesepõletuse vältimiseks mõistlikum kasvatada poolvarjulises paigas. Tõsi, aiamustikapõõsad kasvavad sealgi hästi, kuid marju neilt eriti ei saa. Seega sobitage aiamustikad kokku hoopis heitlehiste rododega, mida saab kasvatada täispäikeses.
Võrreldes meie kodumaise mustikaga on kultuurmustikad suuremad ja magusamad. Kuna pigmentained paiknevad vaid viljakestas ja sisu on hele, et tee nad suud siniseks. Aias saab muretult mustikatega maiustada, ilma et tekiks tülikaid plekke. Sorte on hele- ja tumesiniste marjadega, aga müügile on tulemas ka tumeroosad.
Mustikad on küll isetolmlejad, kuid siiski tasub koos kasvatada eri sorte, sest siis on saak parem ja marjad suuremad. Mustikad hakkavad tõeliselt hästi maitsema umbes nädal pärast värvumist ning õige maitse on ikka põõsal küpsenud marjal. Mustikad on ka head meetaimed.
* Ahtalehine mustikas. Sordid ei kasva enamasti poolest meetrist kõrgemaks. Tumesinised marjad on vaid veidi suuremad kui meie kodumaisel mustikal. Põõsas levib maa-aluste risoomidega ja võib aja jooksul muutuda vägagi laiaks. Ahtalehine mustikas kannatab vabalt ära -30 °C pakase. Viie-kuueaastaselt põõsalt võib saada kuni 3 kg marju.
Sort ’Top Hat’ (50 cm) sobib ka konteinerisse, marjad valmivad juuli lõpus.
* Kännasmustikas risoomidega ei laiene. Ta on veidi külmaõrnem kui ahtalehine mustikas (taluvuspiir -25 °C kuni -27 °C). Saadaval on lai valik sorte, varasemad hakkavad valmima juuli lõpus.
’Patriot’ üllatab marjade suurusega – läbimõõt kuni 3 cm.
Sordi ’Pink Lemonade’ (kõrgus 0,8–1,2 m) küpsed viljad on hoopis tumeroosad. Mõelge, kui äge oleks sellist põõsast terrassil potis kasvatada!
Konteinerisse sobivad kasvama ’Blue Jay’ (50 cm) ja ’Northsky’ (60–90 cm).
Kõrgemaid (1,5–2 m) sorte on nende suurte mõõtmete tõttu sobivam istutada omaette taimede või rühmana, neid saab kasutada ka hekiks: nt ’Rubel’, ’Spartan’, ’Duke’, ’Jersey’, ’Meader’.
* Hübriidsortides on ühendatud eelmiste liikide parimad omadused. Põõsad on keskmise kõrgusega, külmakindlad ja saagikad.
’Northblue’ (kõrgus 1 m) on üks hinnatumaid ristandsorte, kuulub ka Eesti soovitussortimenti. Annab saaki alates juuli lõpust kolme nädala jooksul, viljad on suured (läbimõõt kuni 2 cm). Põõsalt saab keskmiselt 1,5–2 kg marju.
’Northcountry’ (kõrgus 0,6 m, läbimõõt 1 m) valmib augusti algul. Väikesed (läbimõõt kuni 1 cm) marjad on väga magusad.
’Polaris’ (kõrgus kuni 1,2 m) valmib alates juuli lõpust kuu aja jooksul. Kobaras on korraga mitmes valmimisjärgus marju. Annab pidevalt head saaki (2–2,5 kg põõsalt).
Rodode kasvatamisest loe põhjalikult SIIT.
