Tõsi, üks sentimeetrise läbimõõduga tükike mürgist seent või kolm mürgist marja ei ole veel eluohtlikud. Küll aga ärritab mõne taime mahl oluliselt limaskesta või tekitab suhu sattudes turse, mis võib saada saatuslikuks. Paljud mürgistused juhtuvad populaarsete koduaiataimedega, mida karta ei osata.
Näiteks Alpi kuldvihm, sõrmkübar, käoking, metsviinapuu, sügislill, näsiniin ja leedrid võivad kõik mürgistust põhjustada. Paljusid aedu ehtivad elupuud võivad aga osutuda tervisele ohtlikuks, kui nende osised alla neelata. Samas ei põhjusta tihti kardetud kanarbiku taim siiski mürgistusi. Kõigi taimede ja seente mürgisusinfo ajakirja ei mahu, küll aga leiad sellekohast infot Mürgistusteabekeskuse veebilehelt 16662.ee.
Kõik roheline blenderisse ei sobi
Kevade saabumisega tuleb mürgistusinfotelefonile 16662 tihti kõnesid inimestelt, kes on proovinud ammutada tervist otse loodusest. Pahatihti on aga koolis räägitu meelest läinud ning looduses kasvavatest ohtlikest taimedest puudub ülevaade. Eriliselt tasub olla ettevaatlik karulaugu korjamisel, sest taime aetakse segi tärganud piibelehe või sügislillega. Viimane eksitus võib osutuda eluohtlikuks. Samuti ei tohi kindlasti iga mullast tärkavat rohelist taime blenderisse banaanile ja maasikatele seltsiks sobitada. Näiteks rabarberileht tundub kevadel ahvatlev tervisepomm, ent sellise smuuti joomine lõppeb juba loetud tundide jooksul haiglas, sest tekib maksakahjustus. Ka keldris söögisibulatega segi läinud sibullillede sibulad ei sobi söömiseks, vaid tekitavad kindlasti tervisekaebusi.
Väikesed näpud mullas
Kui kaasate aiatöödesse lapsi, tasub lapsevanematel ja vanavanematel endale kindlasti selgeks teha kasutatavad kemikaalid ja nendega seonduv. Kui toimetatakse umbrohu- või kahjuritõrjevahenditega, tuleb lapsed hoida ohutus kauguses ja neile ka ohtu selgitada. Samuti tuleb ise kasutada kaitsevarustust, et kemikaalid ei satuks riietelt või kätelt kasutaja või lapse nahale, silmadesse või limaskestale. Ohtlikud võivad olla ka väetised, mis on küll leebem kemikaaligrupp, kuid väikelapsele suhu sattudes ei ole siiski täiesti kahjutud.
Kui peres on lapsed, tasub põhjalikult üle kontrollida nii aias kui toas kasvavad taimed – kas mõni neist võib suhu sattudes ohtlik olla? Kusjuures katsetavad taimede-lilledega kindlasti kuni 3-aastased lapsed, ent rääkida tasub ka teismelistega. Nii näiteks juhtus õnnetus teismelisega, kui üks 15-aastane noor oli päeval koolis katsunud piimalille ja pannud sõrme suhu, kuhu õhtuks tekkisid villid. Kui aga minnakse väljasõidule mõnda uude piirkonda, tasuks tutvuda sealse taimestikuga – näsiniini mari võib varrelt eemaldatuna välja näha nagu punane sõstar, kuid on tegelikult väga mürgine.
Taime-, marja- ja seenemürgistuse puhul piisab enamasti kodusest ravist ja kuhugi tormama ei pea. Helistades mürgistusinfo numbrile 16662 saate kiire konsultatsiooni, kuidas ennast või lähedasi aidata. Kõne tuleb teha võimalikult kiiresti peale õnnetuse toimumist, vastatakse ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel. Õnnetuste ennetamise ja mürgistusõnnetuse korral esmaabi andmise kohta saad lähemalt lugeda veebilehelt www.16662.ee.
