Salajõe kodune vaikus

Maris Orav

Maja poolitavad võimsad paekivimüürid, mis puhastati krohvist. Maakodu sisustati peamiselt vanakraamipoodidest ja kirbuturgudelt leitud ning eelmistest kodudest üle jäänud mööbliga. | Terje Ugandi

Nii saabuv kevad kui ka eriolukord tõmbavad inimesi linnadest eemale – kui juba kodukontoris toimetada, siis miks mitte seda teha linnulaulu ja metsalõhnade keskel hubases maamajas, kus rahu ning tasakaalu hõlpsam saavutada. Noarootsis asuva Salajõe mõisa moonakatemajja on neljaliikmeline pere loonud hubase maakodu, mis pakub pelgupaika igal aastaajal.

Kui kümme aastat tagasi maakodu otsingutele asuti, oli soov leida paraja suuruse ja konditsiooniga kivimaja. «Kivimajad on mulle alati võimsamad tundunud kui puitmajad,» kirjeldab arhitektist omanik oma soove. Vanu kivimaju Eestis naljalt ei leia ja peamiselt ongi need üksikud säilinud mõisate kõrvalhooned. Maja asukoht suurt rolli ei mänginudki, neid käidi vaatamas Eesti eri paigus, kuni lõpuks leiti see õige Noarootsist, 15 kilomeetri kaugusel Haapsalust.