Tööstuses, eriti just elektroonikatööstuses, on staatiline elekter suur probleem ja selle elimineerimiseks on kasutusele võetud hulk vastumeetmeid ja seadmeid. Tööstuses kasutatakse ESD-maandust, vältimaks staatilise potentsiaali tekkimist. Väga efektiivsed on staatilise elektrivälja neutralisaatorid.
Ka on elektroonikatooted oma skeemiehituselt juba kaitstud staatilise elektrilaengu vastu. Kuid ka siin on piir, mitmekordse ülelöögi korral võib neist järgmine seadme riknemiseni viia.
Korralikku särtsu võib saada ka kodus. Igaüks on kindlasti sädemeraginaid kuulnud kassi silitades. Lapsed on end lõbustanud käega mööda diivani kangast libistades oma kehale kogunenud laengu maandamisega kaaslase kehale. Korralik särts paneb võpatama või isegi hüppama. Ja nalja kui palju. Laengud võivad ulatuda kümnetesse tuhandetesse voltidesse.
Särts ei olegi nii süütu
Kui nüüd sellise laenguga puutuda elektroonikaplokki, mobiiltelefoni vm elektroonikaseadme tundliku sisendiga kontakti, võib juhtuda, et see seade lakkab töötamast.
Väga suur laeng võib üle kanduda ka pelgalt arvuti klaviatuuri puudutades, jõudes sealt edasi protsessorini ja rikkudes sellega arvuti emaplaadi.
Et laengu tekkimine sõltub erinevate materjalide omavahelisest hõõrdumisest, saab kodus või ka kontoris oma kehale korraliku laengu koguda sünteetilisel vaipkattega põrandal käies. Eriti tugeva elektrostaatilise laengu tekitavad laminaatkattega põrandad. Kui jalas on elektriliselt head isoleeriva omadusega jalatsid, siis juba ukselingi puutumine paneb võpatama ja edaspidi proovite ust avada küünarnukiga või ootate, et keegi teine tuleb ja avab enne teid. Siin ei aita ka spetsiaalsed ESD-jalatsid, kui põrandakate ei ole staatilist elektrit juhtivast materjalist.
Probleemile tuleb läheneda komplektselt. Samal ajal aitavad ESD-jalanõud vältida autoukse puudutamisel saadavat elektrilööki.
Eelista looduslikke materjale
Sünteetilise kangaga kaetud kontoritoolilt püsti tõustes olen mõõtnud istme pinnal staatilise välja suuruseks isegi 11 000 volti (11 kV). Siin on komplektseks lahenduseks tooli kanga, rataste ja põrandakatte staatilist elektrit juhtivate materjalide kasutamine.
Staatilise laengu tekkimisest erinevate materjalide vahel on koostatud nn triboelektriline skaala.
Sellest nähtub, et pea kõik materjalid tekitavad teineteise suhtes elektrilaengu. Sünteetilised materjalid eriti palju, looduslikud materjalid vähem. Staatilise elektri olemus tuli selgelt esile nailoni ja kaproni kasutuselevõtul rõivatööstuses.
Hämaras mõnd sünteetilist riideeset üle pea tõmmates ümbritses sind sädemeteväli. Ka liibuvad sünteetilisest materjalist riided staatilise elektri toimel ümber keha.
Niiskus vähendab muret
Kirjeldatud nähtused on tugevasti seotud ruumide õhuniiskusega. Ideaalilähedaseks peetakse siseruumide õhu relatiivset niiskust ca 60%, mis on staatilise elektri tekkimiseks juba liigne – õhuniiskus vähendab oluliselt kirjeldatud probleemide tekkimist.
Talvistel kuudel, kui siseruume köetakse, töötavad konditsioneerid, on niiskusprotsent 20–40. Selline keskkond on väga hea elektrostaatiliste laengutega kaasnevate hädade tekkimiseks. Kontorites ja kodudes aitaks siin põrandate pesu või niisutamine antistaatiliste pesuainetega või laminaadi katmine staatilist elektrit juhtiva põrandavahaga. Kui tööstuses saab probleemi vältimiseks kasutada muu hulgas ESD-maandust, siis kontoris või ka kodus on selle kasutamine ebamugav. Probleemsemad on põrandakattematerjalid, nn Mistra-tüüpi vaibad. Siin aitaks ainult
antistaatilise vahendiga niisutamine, mis aitab staatilise laengu tekkimist vähendada.
Antistaatikut kasutatakse ka kosmeetikatööstuses – nii näiteks juuksehooldusvahendites.
Kodumajapidamises aitab staatilise elektri tekkimist vähendada õhuniisutajate kasutamine, staatilise elektri neutralisaatoriga föönide kasutamine. Ka osa tolmuimejaid on varustatud staatilise elektri neutralisaatoritega.
Tundlikud sõrmeotsad
Järgnevalt veel mõned näited staatilise elektri esinemisest:
Kaupluses kaubakäru – vahel saab selle metallosalt korraliku särtsu. Laeng tekib kabakäru rataste ja põrandakatte hõõrdumise tagajärjel, akumuleerub metallkarkassi ning kandub selle puudutamisel üle meie kehale, terava särtsu moel. Siin kahjuks ei aita ka ESD-jalatsid, sest põrandakate on üldjuhul isoleeriv.
Teekoti väljavõtmisel kilepakendist oleks kilepakend justkui käe külge kleepunud.
Staatilise laengu erinimelised laengud tõmbuvad teine-teise poole. Seda viimast omadust kasutatakse tolmufiltrites ja pulbervärvimises.
Seega on staatilisel elektril ka positiivsed pooled mida kasutatakse laialdaselt tööstuses.
Elektrostaatilist sädelahendust (ESD), tunneme sõrmeotsaga alates ca 3000 voldist,
kuuleme kõrvaga alates ca 4000 voldist, näeme sädet silmaga alates ca 5000 voldist.
Sõrmenukid on vähemtundlikud kui sõrmeotsad.
Elektrostaatilist välja nähtavaks tegemise seadet, sarnast, nagu on termokaamera, ei ole veel loodud.
Staatilise laengu tekkimist ei saa vältida, küll aga selle tekkimist piirata ja selle mõju vähendada. Ka ei ole kogenud looduses paljajalu murul käies staatilise laengu tekkimist kehale. Läbi jalatalla on keha maandatud ja loodusega üks.
