Tootsi peenar ... kastides

Lylian Meister

Kastaia võib sisuliselt rajada kuhu iganes: linna ja maale, köögi akna alla. | Lylian Meister

Joosep Toots oli päris kindlasti üks Palamuse nutikamaid mehi ning tema kirju segapeenra võib lugeda tänapäevase taimekaitse ja söödava iluaia „vanaisaks“. Teistmoodi tegemine kohtab algul ikka võõristust ja imestust, pisitasa võib aga kujuneda trendiks ning üllatada heade lahendustega.

Kastaed on kindlasti kõige lihtsam ja kiirem viis aiandusega algust teha. Siiski kutsuvad kastpeenrad esile vastakaid tundeid: ühed arvavad, et inimesi vallanud kastihullus on mingi õudus ning teiste meelest on see õudselt vahva. Mina kiidan kastaeda otstarbekuse ja lihtsalt hooldatavuse pärast.

Kastaia võib sisuliselt rajada kuhu iganes: linna ja maale, köögi akna alla ja kööki, maapinnale või maast lahti, katusele või keldrisse. Sealjuures tuleb muidugi arvestada taimedele vajaliku temperatuuri ja valgusega, kuid tarvidusel saab ju kasutada taimelampe. Kastaia puhul on oluline juurdepääs veele, kastmissüsteem ja/või vihmavee kogumine. Peenrakast kuivab ka maapinnal asudes kiiremini läbi kui ülejäänud pinnas, maast kõrgemal asuv kast on aga veevajaduselt midagi ampli ja maapinna vahepealset ning tahab kindlasti kastmist.