Üheaastased seemneumbrohud just oma nimele vastavalt seemnetega kergesti ja kaugele. Mitmeaastased juurumbrohud on visad ja hoiavad oma kasvukohta just oma tugeva juurestiku tõttu, nagu kõik, kes on kitkunud maast orasheina, kogenud on. Harrastusaednik peabki umbrohtudega võitlema kevadest sügiseni.
Lõppude lõpuks on tõhusaim umbrohutõrje nende visa ja hoolikas kitkumine, aga kui tööjärg on juba käest ära läinud… Umbrohupõleti aitab tõhusalt!
Umbrohupõleti tööpõhimõte on lihtne – umbrohutaime kuumutatakse leegiga kolme sekundi jooksul umbes kümne sentimeetri kauguselt. Põleti põhimõte on tekitada taimele rakustruktuuri muutev kuumašokk, mille tõttu peatub taime veeomastusvõime ja taim sureb. Leegiga tasub mõjutada ka taime mullast võrsunud vart. Umbrohu maapealne osa närbub ja taim sureb paari päeva jooksul. Õigesti leegitatud taime lehed muutuvad servadest mustaks, lehtede värske olemus muutub närbunuks ja ka läige kaob lehtedelt. Kui töö tulemus algul ehk paneb kahtlema, võib kuumusega töödeldud taime jahtunud lehte sõrmede vahel muljuda – kui sõrmega pigistamise jälg on lehel nähtav, on põletamine korda läinud.
Võib olla suur kiusatus kärsatada kogu aiateeplaate kirjav umbrohupataljon ühe raksuga söeks, aga selle mõttega võiks siiski piiri pidada. Täiesti tuhaks põletatud umbrohu maapealse osa juured säilivad mullas elujõulistena – taim alustab uuesti võrsumist oma tugevate mullas olevate juurte abil.
Korduvtöötlemine
Umbrohupõleti pole mingi imevahend, mis ühe korraga kaotaks nuhtluseks olevad umbrohud aiast kogu suveks. Umbrohupõletiga saab lahti küll osast õrnema kasvuga üheaastastest umbrohtudest, ent mitmeaastaseid ja tugeva juurega umbrohtusid tuleb töödelda korduvalt. Leegiga põletamine muidugi erineb muudest umbrohtude maapealse osa hävitamise moodustest. Kui umbrohu maapealset osa piisavalt tihti maha lõigata, niita või leegiga põletada, annab taim viimaks alla ega taha vastaval kohal enam kasvada.
Umbrohtudest sitkeimad on võililled, ohakad ja nõgesed, kellel on tugev juurestik. Neid taimi peaks leegitamisega töötlema umbes nelja päeva tagant; alates kolmandast korrast hakkab nende kasvujõud vaibuma.
Veidi nõrgemate umbrohtude puhul tasub põletamist korrata umbes paari nädala pärast. Kevadsuvel on taimede kasv kiire ja põletamistõrjetki peab tegema tihemini; heinakuust alates piisab juba, kui kolme nädala tagant põletamistõrjet teha.
Sügise niiskete ilmadega on hea aeg põletamisega umbrohutõrjet teha. Paljud seemnetega levivad umbrohud võivad idaneda juba sügisel, talvituda ja kevadel saavadki hea kasvuhoo sisse. Sügisel hävitatud umbrohud annavad kevadtöödes rohkem hõlpu.
Ennekõike tuleohutus!
Leegitamine mõjub kiiresti, ent on vaja järgida turvalisust. Tuleohutus on vaja tagada täielikult: tööriista suuisest väljuval leegil peab silm pidevalt peal olema ning kuival põuaajal ja tugeva tuulega ei tohi leegitamisega umbrohutõrjet üldse teha. Parim aeg umbrohupõletiga töötada on vihma järel. Peab aga meeles pidama sedagi, et kerge suvevihm niisutab vaid maapinda, aga sügavamal võib maakamar olla purukuiv, samuti põõsaste alumised oksad. Leegitamistööd tehes on asjakohane alati hoida läheduses veeämbrit või kastmisvoolikut.
Leegi suunamine vaid umbrohutaimele võib olla üsna ebamugav, kui tööd peab tegema peenramaal või näiteks põõsaste juures. Peenramaal õnnestub leegitamine parimini pärast seemnete külvamist, aga enne kui taimed mullast tärkavad. Ettevaatlikult võib tärganud taimerivide vahel umbrohtusid siiski töödelda.
Muud aiataimed peaks enne umbrohu leegitamist mingil kombel kaitsma, kui on oht, et leek neile liiga lähedale satub. Näiteks heki servas umbrohtu leegitades oleks abiks lai plank või paksem laud mida töö edenedes pidevalt veega märjaks kasta.
Umbrohupõletiga ei sobi töötada kus tahes. Kitsastes kohtades on suur oht rikkuda ka naabertaimed. Umbrohupõleti on käepärane töövahend harrastusaednikule, kes soovib oma aia liivarajad ja plaatidega sillutatud õue ning õueteed hoida umbrohtudest puhtana. Suuremate alade jaoks ja profikasutuseks on olemas ka käruga lükatavaid mitme suuisega umbrohupõleteid, mis toimivad suure gaasiballoniga.
Gaasiga toimivad umbrohupõletid
Gaasiga töötavad umbrohupõletid on oma tööpõhimõttelt kõik sarnased. Standard-gaasiballoon ühendatakse kõvera põletitoru ülaosa külge. Põletitoru keskel on piezo-lüliti ja toru otsas põletisuuis.
Ergonoomias ja viimistluses on eri tootjate põletitel väikeseid erinevusi: mõni on viimistletum ja käepide mugavam kui muudel põletitel, mõnel tundub lülitusnupp põletivarrel liiga madalal paiknevat. Erinevad on ka põletite pikkus ja käepideme nurk. Mõnel tundub leek liiga jalgade ligi olevat, teisel jällegi on nii hea ergonoomia, et põletisuuis asetub ise õigele kaugusele.
Kasuta umbrohupõletit selliselt: loe tähelepanelikult kasutus- ja eriti ohutusjuhiseid. Kinnita gaasiballoon tööriista külge, ava kraan ning süüta tuli lülitit vajutades. Hoia põleti suuist hävitatava umbrohutaime kohal, kuni see on leegist piisavalt hävitatud.
Umbrohupõleteid on ebamugav kuurinurgas seina najal hoida, sest jalutuskepilaadne tööriist kipub kergesti ümber kukkuma. Parim variant on põleti jaoks aiakuuri seinale riputamiseks konks või nael panna. Siiski tuleb põleti kohe kasutamise järel kõigepealt turvalisse kohta jahtuma jätta ja alles jahtununa nagisse riputada.
Gaasiga töötav umbrohupõleti sobib hästi õuel kasutamiseks, seda on kerge teisaldada ja seda umbrohtudele suunata – taimede vahel kõndides ei pea kartma, et elektrikaabel võiks lilledele viga teha. Suurel õuel õpitakse aega hindama; gaasiballooni võib avada ja sulgeda ning ei pea gaasi raiskama ühest kohast teise liikudes. Gaasi kulub umbes 250 grammi tunnis ja standardballooniga saab tööd teha umbes poolteist tundi.
Elektriga töötavad umbrohupõletid
Elektrilised umbrohuhävitajad on oma tehnikalt samasugused, nagu värvieemaldusföönid; neile on lisatud vaid pikk vars ja eraldi põletussuuis. Elektrilisi umbrohuhävitajaid on muudetava käepideme asendiga ja neil on kaasas ka mitmekesine suuistevalik. Põletitel on ka võimsuse relee.
Elektrilisi umbrohupõleteid tarnitakse selliselt, et neid peab kokku monteerima, mis juhise abil õnnestub lihtsalt.
Elektrilise umbrohupõleti jaoks on vaja pikendusjuhet ja seega päris suure krundi jaoks elektriline põleti ei sobi. Juhtme järele vedamine tekitab täbarusi just kitsastes ja taimerohketes paikades; plaatteedel see mõju ei avalda. Elektrilise umbrohupõleti tööle lülitamine toimub aeglasemalt kui gaasipõletil – kuumenemiseks kulub terve minut. Ja seepoolest võibki elektriline umbrohupõleti tõhusam olla tihedama ja lähestikku kasvava taimestiku puhul.
Ergonoomilisuselt on elektrilised põletid peaaegu identsed. Raskuskese on üsna all ja seega tuleb oma jalgade suhtes ettevaatlik olla. Suuis on mõnda aega peale kasutamistki veel liiga kuum ja seega peab ettevaatlik olema, et seda näiteks saapa vastu ei toetaks.
Elektriline umbrohupõleti ei ole toimelt küll nii äge kui gaasiga töötav, ent mõjub kuidagi rahulikuma ja kontrollitumana. Nii gaasi- kui elektriliste umbrohupõletite nimivõimsus on 2 kW ehk siis pooleteisetunnine töö umbrohupõletiga läheb suhteliselt vähe maksma.
Umbrohupõleteid saab kasutada ka muuks otstarbeks: gaasiga toimiva põletiga on näiteks mugav ka grilli või lõket süüdata, elektrilist umbrohupõletit võib aga selle võimsusemuutmise võimaluse tõttu kasutada ka kuumaõhupuhurina.
