Paljud mäletavad veel 1970ndate aastate kunstmaterjalidest vaippõrandakatteid, millel kõndides võis staatilise elektri mõjul saada pähe püstiturritavad juuksed. Kunstkiust materjalides oli särisevat staatilist elektrit ja neil olles võis metallesemeid puutudes sõrmedesse paraja särtsusahmaka saada.
Tänapäevased vaippõrandakatted erinevad eelmainituist tunduvalt. Uued vaippõrandakatted on püsivalt antistaatilised. Põrandakatete valik on mitmekesine: vill, viskoos, siid, lina, pabernöör, sisal, džuut, kanep ning tehiskiududest enimkasutatud polüamiid ja polüpropeen.
Vaipkatted valmivad peaasjalikult kudumise või tuftimise teel nii käsitsitööna kui ka masinaga. Kõrgekvaliteedilised villast ja siidist kunstilise kujundusega vaibad valmistatakse tihtipeale käsitsi sõlmimise meetodil, eritellimusmõõtude põhjal. Tehases toodetud rullvaipkatete rulli laiused on umbes 4–5 meetrit. Rullmaterjale kasutatakse nii lauspõrandakattena kui ka valmistatakse eri mõõtude ja kujuga teisaldatavaid vaipkatteid.
Rüiuvaipu valmistatakse põrandakattena erinevatest materjalidest; narmaste pikkus, paksus ja tihedus on erinevad. Rüiuvaipade aluseidki on mitmesuguseid.
Villavaibad on peaasjalikult kudumismasinatega valmistatud või käsitsi sõlmitud. Käsitööna valminud rüiuvaiba väärtust hinnatakse selle järgi, kui mitu narmast on ühel ruutsentimeetril: mida peenemast lõngast on narmad, seda sametisemana tundub ka vaiba pind.
Masinkootud vaibad on ühevärvilised või kujunditega, siledanarmalised ja vaiba pind on sametine. Ühevärvilisse vaipa võib ka kujundeid sisse "graveerida" – sellisel juhul valmis vaipa töödeldakse erilise seadmega, millega vaiba pind luuakse elavamaks. Ka värvilise vaiba kujundeid saab nö graveerimisega rohkem esile tuua.
Plüüsvaibad on kunstkiust, narmad otsast lõhestatud polüpropeen või polüamiidkiud. Heatset töötlusega vaipade välimus ja nende peal kõndimine on lähedane villavaipadele. Töötlemisel aetakse rüiulõnga kiud õrnalt krussislõngaliseks, mistõttu vaibas ei teki staatilist elektrit. Viskoosvaip on viskooskiust plüüsvaip, mille pind on siidine ja läikiv.
Bukleevaip koosneb väikestest lõnga-aasadest. Džuuti ja kanepit kasutatakse vaipades nii üksi kui ka muude materjalidega segatuna. Sisalvaibad tehakse kas ainuüksi sisalist või ka sisali ja villa segust.
Tunne ära kvaliteetne tekstiilpõrandakate
Külmas kliimas on tekstiil loomulikuks soojaisolatsioonimaterjaliks. On tehtud arvutusi, mille põhjal arvatakse, et tekstiilmaterjalist põrandakatete puhul säästetakse võrreldes kõva pinnaga põrandatega energiakuludes 6–7%.
Uued ja kvaliteetsed tekstiilpõrandakatted pole enam ligilähedaseltki võrreldavad omaaegsete hallitust ja kopitust kogunud vaippõrandakatetega: näiteks Dessoni tekstiilpõrandaplaatidele antud M1 siseõhusertifikaat tähendab, et materjalist ei lendu kahjulikke osakesi ja see on sobiv ka allergikutele.
Allergikute kodudes maksab tähele panna, et vaibad seovad endasse ruumi siseõhust allergeene ja peenosakesi, ent korrapärase tolmuimeja kasutamisega eemaldatakse vaiba kiududesse kogunenud tolm ja mustus.
Tasane pind uue katte all
Nii lausvaipkatete kui ka tekstiilplaatide (50 x 50 cm) paigaldamine on suhteliselt kerge, kui kinni pidada tootja antud juhistest. Raskemate vaipkattetööde puhul tasub palgata asjatundja.
Lausvaipkatte puhul ei tarvitse aluspõranda headuse suhtes sedavõrd nõudlik olla kui tekstiilplaatide puhul. Enne rullmaterjali või plaatide paigaldamist tuleb töö hoolikalt planeerida, misjärel tehakse ettevalmistustööd. Vana põrandamaterjal või selle pinnaviimistlus võivad mingil määral piirata uue põrandakatte paigaldamist, kasutatavaid kinnitusaineid või väljavalitud vaipkatte alusmaterjali.
Üürikorteri puhul ei tohi vanale põrandale jääda mingisuguseid jälgi või liimiliiteid. Vaipkatte alusmaterjal võib olla libisemist vältiv tihe vilt või siis latekspind. Teisaldatavate põrandakatete all kasutatakse ka erilist libisemist takistavat viltkangast. Korrusmajades tasub lausvaipkatte või teisaldatava vaipkatte all kasutada sammukaja summutavat alusvaipa, mida on saadaval eri paksustega (erinevate detsibellimääradega).
Enamuse vaipkatete tootjate rullmaterjalude rulli laius on 4 meetrit. Kui sellest jääb väheks, saab vaipkatet jätkata. Liitekoht võib jääda täiesti nähtamatuks. Alati ei pruugi rullmaterjalide paigaldamisel liimi vaja minnagi. Kui vaipkatte alla jäävat põrandat soovitakse säilitada puutumatuna, ongi lausvaipkate hea lahendus. Plaate võib kinnitada alusele ka teibiga, nii et ka nende puhul ei pruugi tingimata liimi vaja minnagi.
Kui vaipkate paigaldatakse vanale põrandale, peab see olema sile, kuiv, jäik, puhas ja tolmuvaba. Ja kui vana viimistluskiht jääb põrandale, peab see aluspinnale kindlalt kinni jääma ja olema ka piisavalt tugev, et sellele uus põrandakate paigaldada.
Vajadusel vana põrandakate eemaldatakse ja aluspinnalt puhastatakse liimijäägid, tolm, rasv või vaha. Kõik augud ja lohud, praod, lõhenenud kohad ja ebatasasused tehakse siledaks.
Enne lõplikku paigaldamist tuleb vaibarull lahti rullida ja lasta mõnda aega seista, et see siledaks vajuks; seejärel lõigatakse välja põranda kujund. Kui lausvaipkatet ei taheta liimida aluspinnale kinni, võib selle paigaldada ka nö ujuvana põrandaliistude alla või kahepoolse vaibateibiga: ustekünniste kõrvale, mõnedes kohtades seinte ääres ja mõnedes kohtades ka keskelt. Tasub järgida tootja antud juhiseid.
Tekstiilplaatidest põrand
50 x 50 cm tekstiilplaatpõranda tegemine nõuab, et eeltööd oleksid väga korralikult tehtud – aluspind peab olema veatult sile. Kui plaadid paigaldada kehvemale alusele, kerkivad plaatide servad üles ja need hakkavad jõudsamalt kuluma kui muu plaatpõrand. Tekstiilplaatide paigaldamisel ei pruugi kogu ruumi mööblist tühjaks tõsta, mis on suurepärane, kui soovitakse segamatult jätkata kodust igapäevaelu, hoolimata põrandaremondist. Tekstiilplaatpõrandaga tekib paigaldusjääke vähem kui rullpõrandakatete puhul. Plaatpõrandaga tuleb arvestada umbes 2–4% kaoga ja rullkatete puhul umbes 8–10% jääkmaterjaliga.
Tekstiilplaadid mahuvad väiksesse pakendisse (tavaliselt 5 m² / 20 tk, 50 x 50 cm plaati kastis), kui võrrelda neljameetrise vabarulliga. Plaadipakki on kergem transportida ja sellega liikuda nt korrusmaja treppidel või liftis ja tubades.
Tekstiilplaatidest põranda hooldus on hõlbus. Määrdunud või kulunud põrandaplaadi saab lihtsalt ja soodsalt uue vastu välja vahetada. Üksiku määrdunud plaadi võib põrandalt lahti võtta ja seda püstasendis puhastada, mispuhul on selle kuivamine kiirem. Kui põrandaplaatidele on tekkinud käigurada, saab vastavad plaadid välja vahetada, ilma et peaks kogu põrandat uuendama hakkama.
