Eelmise aasta märtsis süüdati Tallinnas Lasnamäel sotsiaalmaja koridoris lapsevanker. Põleng toimus kortermaja viienda korruse koridoris. Kogu koridor oli tihedat suitsu täis ning inimesed oma korterites lõksus.
Tegemist ei ole haruldase juhusega. Trepikodades hoitavad esemed on süütajatele heaks tulehakatuseks. Trepikodades on moes minimalism – mida vähem asju, seda parem. Tegemist on ühise ruumiga, majaelanikel tuleb trepikoja kasutamise reeglid kokku leppida ja ühiselt probleemidele lahendused leida.
Maja trepikoda peab olema kergesti läbitav. Lapsevankri, jalgratta ja muude asjade kortermaja trepikodades hoidmine tundub küll praktiline ja mugav, kuid see on ohtlik ja tuleohutusnõuetega vastuolus, sest tulekahju korral saab sellest takistus hoonest välja pääsemisel. Kõige sagedamini on Päästeameti inspektorite sõnul trepikodades just lapsevankreid, jalgrattaid ja vana mööblit. Aga ka botaanikat – kuigi trepikoja kaunistamine taimedega võib tunduda esteetiliselt kaunis, tuleks siiski arvestada, et lillepotid takistavad trepikojas liikumist ning võivad evakuatsiooni teel takistuseks olla.
Kas tohib või ei tohi?
Reeglina on trepikojad ja keldrid avatud ruumid ehk ühisruumid, mida võivad kasutada kõik elanikud. Tavaliselt on ühisruumide sihtotstarvet ja kasutamise korda kirjeldatud korteriühistu kodukorras. Sealjuures on enamasti kodukorras kirjas, et ühisruumide ja -alade kasutamisel peaks lähtuma nende otstarbest. Sageli on kehtestatud trepikoja jm ühisruumide asjadest vabana hoidmise nõue seoses tuleohutuse ja turvalisusega.
Tuleohutuse teemat tuleks regulaarselt käsitleda ühistu koosolekutel. Tuleohutus, nagu ka makstud kommunaalkulud, peaks olema kõigi majaelanike ühine mure. Soovitatav on paigaldada trepikotta vähemalt üks suitsuandur ja üks 6 kg tulekustuti.
Aga kus siis asju hoida?
See on küsimus, mis vaevab paljusid lapsevanemaid, sest üldjuhul on probleemiks see, et ei jaksata vankrit korterisse viia, puudub keldriboks või korteris pole ruumi vankri hoiustamiseks.
Selleks, et lapsevankriga pere ei oleks oma murega üksi, peaks korteriühistu/majavanema kaudu koridoride evakuatsiooni teemat ühiselt majas arutama ja leppima kokku, kus ja kuidas elanikud vankreid, aga näiteks ka jalgrattaid hoiavad. Kaaluda võiks keldrite remonti ja ühiste hoiuruumide rajamist. Üks soovitus on tõsta vankri pealt ära riidest osa ja see tuppa tuua, sest süütajatel pole siis võimalik riidest osa põlema panna.
Vanemat tüüpi kortermajades on levinud komme oma korteri ukse taga hoida ka vana mööblit. Enamasti on tegemist ajutise lahendusega, mis kipub olema igavene – koju on ostetud uus kapp ja vana pannakse ajutiselt trepikotta, et see siis peagi prügimäele või suvilasse viia, enamasti täitub kapp kibekiiresti kõikvõimalike hooajaliste asjadega (kelk, uisud, lillepotid, remondist üle jäänud värvipurgid jne) ja jääb trepikotta aastateks.
Paljud korteriühistud on otsustanud tellida kord aastas suurema konteineri, kuhu saavad elanikud oma mittevajalikke asju viia. Vanematele majaelanikele tuleks seejuures kindlasti pakkuda abi, et ka nemad saaksid vajadusel oma vana mööblit või kodumasinad lasta ära viia.
Vanad kodumasinad - uued sisekujunduslikud elemendid trepikodades
20. novembri hommikupoolikul said päästjad väljakutse Pärnusse Rohu tänavale, kus viiekorruselise maja trepikojas suitses külmkapp. Teataja sõnul oli kortermaja viies korrus suitsu täis. Päästjate saabudes tuli maja viimase korruse trepikoja akna vahelt tumedat suitsu. Hoonesse sisenesid suitsusukeldujad, kes avastasid tulekolde trepikoja ukse tagant. Põles külmkapp, milles vedelesid riideesemed.
Just vanad kodumasinad on viimastel aastatel üha sagedamini leidnud oma koha trepikodades. Inimeste ostujõud on paranenud, tehnika odavnenud ja vana koduelektroonika tõstetakse silma alt ära – trepikotta. Lisaks sellele, et vanad kodumasinad segavad trepikojas liikumist on nad ka keskkonnale ohtlikud ja annavad päästjatele tööd.
Päästeameti tuleohutuskampaania jätkuna toimub 15.-19. jaanuarini „Kortermajade Kontrolli Kampaania“, kus ohutusjärelevalve inspektorite igapäevased kontrollid on suunatud just kortermajadele. Näiteks vaadatakse, kuidas on tagatud evakuatsiooniteede läbitavus, millises olukorras on küttesüsteemid ja elektripaigaldised ning kas põlevmaterjalid on nõuetekohaselt ladustatud.
