Vihmausside teene on see, et taimseid jäätmeid süües tekitavad nad nendest koheva sõmera huumusmulla. Vihmaussi seedekanalis ühinevad humiinhapete ühendid mineraalainetega ja nii tekivad taimi toitvad mullasõmerad.
Vihmaussid eritavad B₁₂-vitamiini, mida taimed vajavad elutegevuseks. Mida rohkem on mullas vihmausse, seda rohkem saavad taimed väärt vitamiini, mis jõuab saagi kaudu lõpuks ka inimeseni.
Vihmaussid toodavad suures koguses taimedele vajalikku huumust. Looduslike vihmausside väljaheites on seda 11–15%, biohuumuse tootmiseks aretatud vihmaussidel koguni 35%.
Käike kaevates õhustavad vihmaussid mulda. Juurtele meeldib kasvada mööda vihmaussikäike, sest usinad kaevurid katavad käigu seinad limaga, millest toituvad kasulikud mikroorganismid, sh õhulämmastikku siduvad bakterid. Selline muld väetab end ise.
Mööda vihmaussikäike voolab mulda vihm.
Vihmaussid teevad tänuväärset tööd – koguvad oma organismi toksilisi aineid (taimekaitsevahendid, raskmetallid). Vihmaussist läbi käinud mullas pole tõvestavaid mikroorganisme ning märkimisväärselt on suurenenud taimedele kättesaadava lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kogus.
Tänu sellele, et vihmaussid väetavad oma eritistega mulda, lisavad sinna kasvuhormoone ja õhustavad juuri, tunnevad taimed end paremini, on ilusamad, tervemad ja saagikamad.
