Puit on seni meile olnud terrassiehitamisel tuntud, eelistatud ja turvaline ehitusmaterjal. Puitterrass aga vajab hooldamist, parem on, kui igal aastal, ja suure terrassi värskendushoolduseks kulub aega ja võõpade ning töövahendite peale raha.
Paljude jaoks aga on saanud õueterrass koduõue tähtsaimaks osaks üha kasvaval määral. Samuti, nagu püütakse luua võimalikult kergesti hooldatavaid koduaedu, tahetakse ka, et õueterrassid oleksid hoopiski hooldusvabadest materjalidest.
Aeg on raha ja ka terrasside hooldamisele pole tuju liigselt aega kulutada ja selleks vaeva näha. Terrassi hooldamiseks kuluva aja võiks ju hoopiski terrassil vaba aja nautimiseks kasutada.
Viimastel aastatel ongi terrassiehitamisel moodi tulnud komposiitmaterjalide kasutamine. Komposiitlaudadest terrassi on puitterrassist lihtsam hooldada ning see on ka kauakestvam, ega ole ka ilmastikumuutustele sedavõrd aldis kui puit.
Keraamiline terrassiplaat on uudistoode
Uus terrassimaterjalide konkurent tuleb ehk üllatavastki suunast. Maapinnale paigaldatavaid terrassiplaate on kasutatud varemgi ja neist on tehtud muljetavaldavaid pinnakatteid, aga talvekülmad võivad siiski tekitada ebameeldivaid üllatusi, kui pinnas jäätub ja kerkides tõstab plaate ning plaadid võivad puruneda. Kahjude parandamine on vaevaline ja kallis töö.
Uus suurte keraamiliste plaatide paigaldussüsteem võimaldab ehitada suurtest plaatidest maapinnast kõrgemal paikneva terrassi. Plaate ei kinnitata liimiga, mistõttu maapinna külmumine ei saa neid ka lahti kangutada. Plaadid paigaldatakse muudetava kõrgusega aluspostidele.
Kui plaatidega kaetakse kõrget terrassi, võib raha kokkuhoiu mõttes plaadid paigaldada teraskarkassile. mKeraamilistest plaatidest terrassi ainuke hooldamisvajadus on plaatidelt lehtede ja muu prahi minema pühkimine; keraamilised plaadid ei vaja ei värvimist, lakkimist või muud pinnatöötlust.
Kas eelnenud jutt tundub ahvatlev? Selle jutu autoritele tundus ja otsustati katsetada, kas MAB-terrass tõepoolest vastab talle tehtud reklaamis lubatule ja ehitati terrass tavalise ridamaja õuele.
Väikese ridamaja õueterrassi võib samuti põhimõtteliselt ehitada ilma terasest aluskarkassita, kui maapind on tasane ja ei ole karta külmakerkeid; piisab plaatide alla paigaldatavatest tugipostidest.
Terasest aluskarkassi soovitatakse kasutada siis, kui terrassi kõrguseks tuleb üle 29 cm; reguleeritava kõrgusega alusposte läheb vaja vähem ja ka rahaline kulu püsib ohjes.
Kui on õppinud töömees ja aluspind on tasane, kulub pooleteise ruutmeetrise terrassiala tegemiseks tund aega. Seega – ridamaja 20ruutmeetrise õueterrassi peaks kevadisel ja suvisel ajal ühe päevaga päevavalges valmis saama.
Korralik eeltöö
Nagu iga paigaldustöö puhul tuleb alguses eeltööd teha väga hoolikalt. Kõnealuse terrassi ehitamisel oli vana puitterrassi alla jäetud algupärane 1970ndatel tehtud betoonplaatidest õuesillutis. Kui vana puitterrass oli lammutatud, tuli selle alt välja üllatavalt heas seisukorras betoonplaatidest õuesillutis, mida polnud vaja üldsegi kohendada. Tasane see plaatsillutis enam ei olnud ja ala oli keskelt lohku vajunud, aga uue terrassi paigaldamist see ei seganud.
Enne tööga alustamist kontrolliti veel laserloodiga, millisele kõrgusele plaadid tasub paigaldada. Väikeste ebatasasuste parandamiseks piisas ehitusliivast. Korralikult alustatud töö kannab ka vilja – kui plaatide paigaldamine juba alguses viltu läheb, ei ole võimalik seda hiljem enam sirgeks saada. Vaaderpass ongi terrassiehitaja tähtsaim tööriist.
Tellisseinamustriline plaadiasetus
Terrassi jaoks valiti keraamilised plaadid, mille suurus on 50 × 100 cm ja paksus 20 mm. Üks plaat kaalub 23 kilo, mistõttu raske ja suure plaadi tõstmine ja paigaldamine vajab teatavat lihasjõudu. Paigaldusmustriks valiti tellisseina muster, millega tuli kaunis lõpptulemus.
Uue terrassi plaadid paigaldati reguleeritava kõrgusega postidele. Selliseid reguleeritavaid alusposte on mitmes mõõdus ja ka lohukohtadesse õuel saadi sobiliku kõrgusega postid. Poste saab reguleerida tüübist tulenevalt kas ühe millimeetri kaupa või sujuvalt ja suuruseid on alates 12 mm kõrgusest kuni 1000 mm kõrguseni reguleeritavaid.
Postide peale kinnitatakse reguleerimisplaat, mille abil kallet saab reguleerida 1–5%. Reguleerimisplaadi peale tuleb veel paigaldusrist, mille all on kummist matt puhvriks. Paigaldusristi tõttu jäävad plaatide vahele 3 mm laiused praod, kust vihmavesi saab terrassilt ära voolata.
Hoolikas töötegemine
Postidele paigaldatava plaatterrassi puhul peab jälgima seda, et plaadid oleksid tihedalt vastu paigaldusristi seinu ja et neile ei tekiks liiga laiu vahesid. Kui mingi plaadivahe läheb liikvele, siis veab see endaga kaasa ka kogu muu plaadirivi.
Suurim risk plaatide paigaldamisel on see, kui aluspostid reguleeritakse liiga kõrgeks, mispuhul järgmise plaadi nurk jääb teisest nurgast või keskelt liiga kõrgele ja juba valmistehtud terrassiosa tuleb lahti võtma hakata.
Paigaldamisel edenetaksegi tööga selliselt, et kui üks plaat on paika saadud, tuleb teha kindlaks, et ka kõik teised selle plaadi kõrval olevad plaadid on jätkuvalt hästi paigal. Plaatterrassi tööd tehakse niisiis aeglaselt kiirustades – plaat plaadi haaval, aga samal ajal kindlustades, et varem paigaldatud plaadid oleks jätkuvalt hästi ja tugevasti paigal.
Iga algus on raske
Kui on kogemust puitterrassi ehitamisega, küll siis selle plaatterrassi ehitamisega ka hakkama saadakse. Ise asjas selgusele saada püüdes kulus aega õigupoolest sellele, et aru saada aluspostide kokkupanemise loogikast, millele aga palju aega ei kulunudki ja seejärel saigi töö jätkuda kui lennates.
Automaatselt tekib teatav rutiin – post enam-vähem õigesse kõrgusesse, peale loodimisplaat ja selle peale paigaldusrist. Paigaldusristist tuleb liigsed harud ära lõigata, sõltuvalt sellest, millisesse kohta plaadimustris see paigaldatakse. Kuna plaadid paigaldati tellisseina laotise mustriga, tuli iga plaadi alla kuus posti. Plaadi pikka külge alla paigaldatava posti paigaldusristist pidi ühe haru ära lõikama, et saaks järgmist plaadirivi hakata paigaldama.
Järgmiseks tööks oli postide vahekauguse mõõtmine, vajaduse korral aluse tasandamine ehitusliiva abil ja postide paika asetamine. Vaaderpassiga tuleb kontrollida postide loodisolekut, misjärel saab tõsta uue plaadi kolmele postile toetuvaks. Kui see on tehtud, on neljandat posti lihtne reguleerida õigesse kõrgusesse.
