Millest alustada? Kristjan Lember firmast Brentex OÜ ütleb, et enne haagise soetamist tuleks esmalt selgeks teha, milliseid piiranguid seavad haagise vedamiseks kasutatav auto ja sõitja juhiluba. "B-kategooria juhiloaga on lubatud sõita kerghaagisega täismassiga kuni 750 kg (O1-kategooria) ka juhul, kui autorongi täismass ületab 3500 kg. Näiteks suuremat sorti maasturiga, mille täismass on 2800 kg, saab murevabalt järele haakida kerghaagise täismassiga kuni 750 kg (O1-kategooria). B-kategooria juhiloaga tekib erisus piduritega haagiste juures. Nimelt sel puhul tuleb arvesse võtta, et autorongi täismass ei ületaks 3500 kg. See tähendab, et näiteks tavapärase linnamaasturiga, mille täismass on 2200 kg, on lubatud järele haakida piduritega haagis täismassiga kuni 1300 kg (O2-kategooria), juhul kui sõiduki tootja seda lubab. Sellisel juhul on autorongi täismass lubatud 3500 kg piires. Kui auto passis on lubatud kerghaagise täismass väiksem kui 750 kg (O1-kategooria), võib vaatamata sellele vedada haagist täismassiga 750 kg (O1-kategooria), aga haagis koos koormaga ei tohi ületada auto passis märgitut," seletab Kristjan Lember asja põhjalikult lahti.
Ta lisab, et juhul kui autorongi täismass ületab 3500 kg, kuid jääb alla 4250 kg, on vajalik B96-kategooria luba. Selleks tuleb tasuda 52 eurot riigilõivu ning sooritada maanteeametis sõidueksam. Autorongil, mille täismass jääb vahemikku 3501–7000 kg, on vajalik juba BE-kategooria. Viimase tarbeks on vaja läbida autokooli teooria- ja sõidukursus ning sooritada maanteeametis sõidu- ja teooriaeksam. Kõik sõidukid, mille täismass ületab 3500 kg, vajavad C-kategooria juhiluba. Juhul kui on soov vedada üle 3500 kg täismassiga sõidukiga haagist, mille täismass ületab 750 kg, on juba vajalik CE-kategooria juhiluba.
Martin Kobrusepp firmast Bestnet AS nendib, et haagis on kõige odavam transpordivahend, millel peaaegu puuduvad püsikulud. Ainus kulu on liikluskindlustus, mis maksab aastas umbes 10 eurot ja lisandub tehnoülevaatus teatud perioodide tagant. Kui haagis tarbimist ei leia, ei kaasne temaga kulusid. "Kui haagist valima hakatakse, tuleks esmalt kaardistada, milleks tal seda vaja on. Tootevalikus on enam kui sada erinevat mudelit ja on vaja aru saada haagise kasutamise eesmärgist – millistes olukordades võiks haagist vaja minna täna, homme, ülehomme jne," juhib Martin Kobrusepp tähelepanu.
Kui suurt haagist tarvis läheb?
Kui juhtimisõigusega tekkinud küsimused on lahendatud, tuleb Kristjan Lemberi sõnul järgmisena keskenduda otsesele vajadusele, mis sorti kaupasid on tarvis vedada ja sellest tulenevalt teha valik kasti mõõtude puhul. Eesti turul enim müüdud üheteljeline haagis on kastimõõduga 3,0 × 1, 5 m, mis on oma mõõtmetelt kõige universaalsem, mahutades ära hõlpsasti näiteks kipsplaadid mõõduga 1200 × 3000 mm. Kindlasti on suureks abiks ka lai valik lisavarustust, mis võimaldab haagise komplekteerida veelgi universaalsemaks. "Näiteks kui on tarvis vedada suuremahulist, kuid võrdlemisi kerget kaupa (ehitusvilla pakid), on abiks portekõrgendused, mis suurendavad haagise mahutavust oluliselt. Kindlasti tuleb meeles pidada, et mida suurem on haagis, seda keerulisem on sellega manööverdada ja liikluses liigelda. Sageli eelistavad raskeid koormaid vedavad ehitusettevõtted kaheteljelisi haagiseid, sest suure koormuse all on need mõnevõrra stabiilsemad. Ei maksa karta, et 3,0 × 1,5 m kastimõõduga haagisega ei saa pikemaid kui 3 m koormaid vedada. Eemaldades haagise otsaported, on lubatud vedada ka koormat, mis ulatub haagise servast kuni 1 m eemale," seletab Kristjan Lember.
Kaarel Matsin firmast Respo Haagised ütleb, et haagise valikul on oluline laialdane kasutamisvõimalus. Kergemapoolsete koormate vedamiseks sobib hästi keskmise suurusega piduriteta kerghaagis, mis on koduseks majapidamiseks igati õigustatud.
Kaarel Matsini sõnul tasub mööbli ja muu ilmast sõltuva kauba vedamisel kindlasti lisada ka kattekaas või tent, sest need kaitsevad hästi erinevate ilmastikuolude ja ka mustuse eest. Lisaks kasutavad kliendid kaanega haagist ka näiteks liikuva garaažina. Kümnest haagisest kaheksa soetatakse kaanega.
"Eesti turul kõige müüdavam kastimõõt on ikkagi 3,0 × 1,5 m. Valdavalt soetatakse kergemate veoste puhul ilma piduriteta (kerghaagis), täismassiga kuni 750 kg. Piduritega haagise (750–3500 kg) vajadus tekib pigem siis, kui on plaanis raskemaid koormaid vedada," ütleb Kaarel Matsin.
Martin Kobrusepp lisab, et kui kodumajapidamisest on vaja vedada suvilasse murutraktorit või ATVd, siis mingid valiku parameetrid on juba paigas. Ehitusmaterjalidega tekib küsimus, kas haagise ostja on ametilt ehitaja või asjaarmastaja. Oluline on teada ka ostja harrastusi ja elulaadi. "Kui on vaja kuus korra ehituspoest materjale tuua, pole ilmselt vaja soetada kõige kallima segmendi haagist. Kui tarbida haagist iga päev, on rusikareegel, et samade parameetrite juures on kallimas tootes rohkem insenerilahendusi, mis tagab haagise vastupidavama eluea ja funktsionaalsuse. Kallim haagis kestab kauem, sest andestab rohkem eksimusi ehk ülekoormust, vale koorma paigutust jne," selgitab Martin Kobrusepp.
Vastupidavus ja ülekoormus
Kristjan Lember nendib, et ehitusobjektile materjalide vedamisel tuleb paraku ette ka haagise ülekoormamist. Elu näitab, et alati ei ole võimalik kilogrammi pealt hinnata materjali kaalu, mistõttu on eriti oluline, et valitud haagis kannataks mõistlikkuse piirides ka ülekoormust. "Selle tagab ainult keevisraamil valmistatud haagis, mille nelikanttorudest valmistatud raam koos küljeporte tugevdustega loob ülitugeva sõrestik-konstruktsiooni. Ülekoormuse puhul ei ole vähe tähtsad ka ülejäänud haagise komponendid. Rasket koormat vedades saab suure koormuse vedrustus ja sillakonstruktsioonid. Ehituse tarbeks soetatud haagis peaks olema vähemalt 4-leheliste lehtvedrudega. Kasuks tuleb ka C-kategooria rehvide ja suuremat koormust taluva veopea kasutamine. Haagis on võrdlemisi suur investeering, kuid kui ostes see komplekteerida kasutaja vajadustele vastavalt sobivate komponentidega, võib haagise eluiga olla probleemivabalt 10–15 aastat," räägib Kristjan Lember.
Kaarel Matsin annab haagise valimisel soovitusi: "Üks lihtne viis haagiste tugevuse võrdlemiseks on hinnata konstruktsioonis kasutatava metalli paksust ja kogust. Kui pole võimalik haagiseid füüsiliselt kõrvuti panna, siis saab seda teha ka omakaalu võrdluse kaudu. Kaalud on internetist leitavad. Rattad, sillad, haakeseade, põhjavineer, tuled, kaablid on kõigil tootjatel üpris samad ehk haagiste omakaalu erinevus tuleneb peamiselt raami ja külgede metalli paksuse erinevusest. Loomulikult vähendab kõrgem omakaal ametlikku kandevõimet, kuid suurema koormuse korral peab haagis oluliselt kauem vastu."
Kõige universaalsem on Kaarel Matsini sõnul kaanega kastihaagis, mis sobib nii ehitusmaterjali kui ka mööbli vedamiseks. Väiksemate sõidukite ja muu ilmast sõltuva kauba vedamiseks sobib paremini aga furgoonhaagis.
Haagise kogupikkuse järgi saab vaadelda ka erinevate haagiste tiisli pikkuseid. Pikema tiisliga haagised sobivad hästi pikemate ehitusmaterjalide vedamiseks ning muudavad ka tagurdamise tunduvalt kergemaks.
Hinnaerinevus ja lisavarustus
Martin Kobrusepa sõnul tuleneb suurem osa haagise hinnaerinevusest insenerlahendustest ehk kui oskuslikult on keegi osanud metalli ära kasutada ja et see oleks ka silmale ilus vaadata ning tehniliselt vastupidav ja kasutajasõbralik. Vähetähtsad ei ole haagiste aksessuaarid (kattetendid, kattekaaned, portekõrgendused jne). "Eks haagisega ole nagu kingadega – üks käib kuu aega, teine aastaid. Kindlasti on mõni haagis vastupidavam kui teine, aga see oleneb mitmetest teguritest," lisab ta.
Kaarel Matsin ütleb, et erinevad tootjad kasutavad enamasti sarnaseid toruraami materjale, mis on kõigil ühtmoodi Eestis kvaliteetselt tsingitud. Ka muud komponendid nagu rattad, sillad, veopead ning põhjavineer on suuresti sarnased. Erinevusi on plekkdetailide puhul. Näiteks Magnelise tsinkpleki eriline koostis tõstab korrosioonikindlust kuni 10 korda ning muudab haagise ka rasketele ilmastikutingimustele vastupidavamaks.
Kas eelistada 2 või 4 rattaga haagist? Kaarel Matsini sõnul oleneb valik kasutuseesmärkidest. Kahe rattaga haagise eelised on väiksem veeretakistus, kergem käsitsi manööverdamine ning ka hind on soodsam. Nelja rattaga haagis on suurema koormustaluvusega ja teel stabiilsem.
Mida jälgida lisavarustuse soetamisel? Sobiv lisavarustus võib haagise kasutusala märgatavalt laiendada. Kristjan Lember nendib, et ostetuim lisavarustus on kindlasti kattekaaned ja -tendid, mis muudavad haagise ilmastikukindlaks ja ühtlasi parandavad aerodünaamikat. "Ehitusmaterjali vedades on oluline, et vihmase ilma korral see ei rikneks. Mitte vähe tähtis ei ole ka veopealukud, et vältida ebameeldivat üllatust, kui kallis haagis on ärandatud. Tihtilugu ehituse tarbeks ostetud haagis leiab hilisemalt ka teist laadi rakendust. Kodumajapidamises murutraktori või ATV vedamiseks on soovituslik haagisele lisada juurde ka kallutusamort, mis muudab eelmainitud tehnikaga haagise kasti sõitmise märgatavalt lihtsamaks. Murutraktori või ATV veoks on oluline, et haagise otsaluugid oleksid piisavalt tugevad kandevõimega – minimaalselt 250 kg," annab Kristjan Lember nõu.
Haagise hoolduse põhitõed
Nagu kõik head asjad, tahab Martin Kobrusepa sõnul ka haagis, et temasse heaperemehelikult suhtutakse. "Et haagis oleks kattega kaetud, et veokasti ei satuks vihm, puulehed jms. Samuti teeb maanteesool teeb palju paha. Visuaalselt tuleb kontrollida rehvirõhku ja kui peres on noor koer, tuleks kindlasti jälgida, et ta juhtmeid ei näriks. Enne sõitu tuleb alati veenduda, et haagise valgustuselemendid töötaksid. Kindlasti tuleb jälgida auto veokonksu ja haagise ühendussõlme, et indikaatorinäit oleks lubatu piires. Kõikidel haagistel on indikaator, mis näitab maakeeli punast või rohelist," juhib Martin Kobrusepp olulistele asjadele tähelepanu.
Kaarel Matsin ütleb, et pärast esimest 500 km läbisõitu tuleb uuel haagisel kontrollida kõigi keermesliideste, sh ratta kinnituspoltide pingsust ja vajadusel neid pingutada. Seejärel on soovituslik haagist hooldada iga 10 000 km läbisõidu möödudes. Kõik haagise liikuvad osad tasub hoida puhta ning õlitatuna. Haagise töökorras hoidmiseks on oluline regulaarselt kontrollida ka rehvirõhku ja elektrisüsteemide toimivust.
"Uusi haagiseid tuleb esimestel talvedel kindlasti peale igat sõitu survepesuriga hoolikalt pesta. Värskelt tsingitud pinnad on talvel teedel kasutatavatele kemikaalidele tundlikud, sest tsink on keemiliselt hea reageerija. Jäätõrjekemikaalid võivad haagise pindadele tekitada püsivaid visuaalseid defekte. Juba mõned aastad kasutusel olnud haagisel neid enam ei teki, sest tsingitud pinnad on piisavalt oksüdeerunud," seletab Kaarel Matsin.
Tasub teada ka seda, et ka tsement ja muud ehitusel kasutatavad kuivsegud võivad tsingitud pindadega aktiivselt reageerida, seega tuleb peale selliste materjalide vedamist haagist pesta.
Haagise pesemiseks piisab puhtast veest ning pesuvahendeid pigem kasutada ei soovita, sest need võivad reageerida haagist katva tsingikihiga. Kõik liikuvad osad tuleb hoida õlitatuna ning kulunud osad kindlasti esimesel võimalusel välja vahetada.
