"Kütteperioodi alustab iga maja iseseisvalt, kuid tuleb vaadata ilmastikuolusid, jälgida hoone sisetemperatuuri ning arvestada elanike vajadustega. Parim viis on korraldada ühistus vastavasisuline arutelu, leppida kokku ning kokkuleppe tulemused kõigile ühistuliikmetele kättesaadavaks teha," soovitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
"Nõuded eluruumidele sätestab valitsuse määrus "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine", mis ütleb järgmist: õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasatervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla +18 °C. Õhu niiskus eluruumis peab püsima piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti," vahendab Mardi määruses öeldut.
Samuti peab iga korteriomanik arvestama, et ka tühjalt seisval korteril lasub kütmiskohustus. "Korteris peab olema tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi," rääkis Mardi. "Korteri tühjaks ja kütmata jätmine iseäramis talvekuudel on kurjast – külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik," rääkis Mardi.
Uuues korteriomandi- ja korteriühistu seaduses on sõnaselge säte: eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.