Taaskasutusmaterjalidest sündis vahva mängumaa

Kristjan Arunurm

TM Kodud & Õued

Kristjan Arunurm

Unistasin lapsepõlves ikka onnist. Kõik poisid unistavad. Paljud tüdrukud muidugi ka. No ikka sellisest onnist, mis on rohkem isegi nagu väike maja, kus saab loomulikult ka see magada. Päris sellist ei saanudki. Aga kinnisidee jäi. Teadagi: vanemad kipuvad oma lastele tegema seda, millest ise ilma jäid.

Tegelikult – kui nüüd päris aus olla – sündis see maja koos oma ümbritseva mängupargi ja „laevareelingutega“ ikka eeskätt täiskasvanulikust tarvidusest: nimelt oli tagaõu kevadeti madala maa tõttu nii märg, et külluslikumate suurvete aegu tekkis sinna lausa selline tiik, et isegi pardid võtsid seal koha sisse. Niisiis – et selles muidu kaunis kohas päikese kõrgemalt käima hakkamise pühitsemiseks kuiva jalaga ka oleskleda saaks, oli tarvis välja mõelda midagi tehislikku, mis inimestel kõrgemal võimaldaks olla. Selge: terrass! Just nimelt, keset õue. Kümme korda kümme.