IKEA sisekujundaja Baiba Freija sõnul on köögi sisustamisel kõige olulisem meeles pidada mugavust. “Kuna köögi sisustust tihti ei vahetata, tuleb võtta aega ning mõelda hoolikalt läbi kuhu ja kuidas kõik sobitada. Selleks on parim kujutada ette, kuidas köök tulevikus välja näeb ning simuleerida toiduvalmistamist ja poest toodud toidukraami ära panemist,” lausus Freija. Näiteks võiks ette kujutada, kuidas poest toidukotiga saabud, kuhu koti asetad, kus külmkapp peaks olema, kuidas liigud toidu valmistamisel ning kas kapiuksi on mugavam avada vasakule või paremale.
Köögi sisustamisel on kasulik rakendada ka ergonoomilist kolmnurga reeglit. “Esimene nurk köögist peaks olema sisustatud toidukoti ära panekule ning külmkapile, et toodud toidupoolist oleks võimalikult lihtne kappi asetada. Teine nurk kraanikausile ning tööpinnale, kus toimub peamine toidu ettevalmistamine, viimases nurgas aga pliit ja ahi, kus süüa valmistada,” selgitas Freija.
Disainer toob esile, et köögi sisustamisel eristab Balti riike kõikidest teistest Euroopa riikidest asjaolu, et Baltikumis eelistavad inimesed kogu köögi ette planeerida, jätmata ruumi edasisteks muudatusteks. “Teistes Euroopa riikides on inimesed paindlikumad, näiteks kasutavad nad liikuvaid kärusid, köögisaarekesi ning avatud riiuleid, mis aitavad vajadusel kööki ruumi lisada, kuna liigutatavaid lahendusi on lihtne külaliste saabudes köögist eemaldada,” kirjeldas Freija.
Samuti usub ta, et mida ajatum on köögimööbel, seda parem, kuna siis ei pea kööki iga paari aasta tagant uuendama. “Näiteks saab ajatu köögi luua kasutades METOD köögisarja, millele on 25-aastane garantii ehk need on loodud kestma suisa dekaadideks. Samuti on lihtne kööki muuta, kuna kõik uksepaneelid on võimalik lihtsalt välja vahetada,“ lausus Freija.
Baiba Freija märkis, et tavaliselt arvatakse, et köögi sisustamine või uuendamine on üsna kallis ettevõtmine, kuid samas võib vaid 100 euroga anda köögile värskust ning paarisaja euroga suisa uue ilme. “Eelarve koostamisel on oluline meeles pidada, et pool eelarvest tuleks planeerida mööbli soetamisele ning pool kodumasinatele ning köögitarvetele,” lausus Freija.
Rohkem ruumi ja valgust
IKEA sisekujundaja selgitas, et nagu kõikides Balti riikides, on ka Eesti köögid küllaltki väikesed ning tihtilugu puudub piisavalt köögitasapinda ning ladustamisruumi ja õige valguslahendus. “Enamikus köökides on lae keskel ainult üks lamp, kuid samas on ka köögitasapinnal toitu ette valmistades valgustust vaja,” ütles Freija, lisades, et tasapinnale saab valgustust hõlpsasti lisada ülemiste köögikappide alla. Samuti saab kööki õdusust lisada paigutades LED-tulesid alumiste kappide ääre ja põranda vahele.
Asjade paigutamiseks saab ladustamisruumi hõlpsasti kahekordistada seinasüsteemidega, kuhu on võimalik riputada erinevaid köögitarbeid nagu nuge, vispli või kulbi, kasvatada maitsetaimi või paigutada väiksemaid potte ning panne. “Need seinasüsteemid on ka igati taskukohased, kus hinnad algavad vaid 1,49 eurost ning neid saab kasutada absoluutselt igas köögis. Koos köögikappide ja sahtlitega on seeläbi võimalik ladustamisruumi suurendada suisa ühe kolmandiku võrra. Samuti annavad taolised lahendused köögile parema funktsionaalsuse ning kaasaegse välimuse,” märkis Freija. Ta rõhutas, et mida vähem lebavad köögitarbed köögitasapinnal, seda praktilisem köök on.
Ümbertöödeldud plastpudelitest köögikapid
IKEA disainer rõhutas, et jätkusuutlikkuse tagamine on muutunud populaarseks ka köögimööbli valimisel. “Kuna inimesed on keskkonnateadlikumad, pööravad nad jätkusuutlikkuse kõikidele võimalikele aspektidele rohkem tähelepanu. Näiteks ei räägi me vaid prügi sorteerimisest, vaid et inimesed hoolivad ka materjalist, millest nende tulevane köök on valmistatud,” selgitas Freija.
Väiksema keskkonnamõju tagamiseks on IKEA välja töötanud köögimööblisarja KUNGSBACKA, mis on tõeline jätkusuutlikkuse kangelane, kuna köögikappide esiküljed on valmistatud taaskasutatud plastpudelitest ning puidust.
Lisaks aitavad LED-lambid köögis energiat ning segistid vett kokku hoida. “Aeraatoriga segistid võivad vähendada veetarbimist kuni 40%, mis on märkimisväärne sääst,” lausus Freija. Ta lisas, et vett aitab säästa ka vaheseinaga valamu, kus saab äravoolu sulgeda ning seega ühes valamuosas nõusid pesta ja teises loputada.
