„See oli täpselt nagu üks Vargamäe lugu: tuled, võtad maha võsa, korjad ära kivid ja hakkad eelkõige lastele mõeldes kodu rajama,” kirjeldab Livian Laaneots kauni aia sünnilugu.
Lääne- ja Põhja-Eesti paestel aladel kasvab metsmaasika kõrval ka muulukas F. viridis, mida võib kasvatada samuti koduaias.
Muulukas erineb metsmaasikast oma magusamate ja õrnroosakate viljade poolest, mille korjamisel tupplehed ei eraldu marjast.
Kaunis aed on suur väärtus, mis pakub hingele palju. Kui aga aed on alles rajamisjärgus või tuleb vana ümber teha, võib peagi selguda, et see on üsna kulukas ettevõtmine, milleks ei pruugi raha jaguda.
Suureviljalise ja hariliku kõrvitsa sorte ning mitmekesiseid suvikõrvitsaid – kabatšokke, kokoselle, patissone jt – viljeldakse Eestimaa koduaedades üha enam.
Ladina-Ameerikas on kõrvits (Cucurbita) kasvanud metsikult üle 5000 aasta.
Igihalja lehestikuga kolhise luuderohtu on aias lihtne pidada ja tal on ilusaid sorte.
Aastate edenedes olen hakanud ronitaimedesse suhtuma üha suureneva umbusuga.
Peale maitsvate kodumaiste õunte, ploomide ja ubade kasvab Eesti kodu(aeda)des ka tiba eksootilisemaid taimi, mis kohati kasvatajaid endidki viljasaagiga üllatavad.
Kuidas küll saada metsane krunt aiaks? Eriti veel põhjamaa karmis looduses. Tuleb osata luua taimedele soodsad kasvutingimused.
Püsiktaimede liigi- ja sordivalikurikkust on üha rohkem näha nii eraaedades kui ka ühiskondlikel rohealadel.