Saabugu talv detsembris või veebruaris, ootamatuks nimetame selle ikka. Tänavuse talve käredus mõjus korraliku ehmatusena. Isegi meie nahale ja kehale.
Kosmeetik-koolitaja Anni Mänd nimetab kuiva naha kõige levinumaks probleemiks talvekülma.
“Meil on palju reumatoidartriidihaigeid, kes on pöördunud õigel ajal arsti poole ja kes tarvitavad korralikult ravimeid,” ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla reumatoloogia ülemarst Eevi Pärsik.
Keskeas naisi kimbutavad kuumahood ja higistamine; mõnda vähem, mõnda rohkem. Raseduse ajal ja pärast sünnitust võib keha äkki ja ootamatult olla higist läbimärg, kuid mõni hetk hiljem paneb külmatunne lõdiseda.
Kui uksed pauguvad, asjad lendavad ja tuju kerib sekundite vältel edasi-tagasi, siis on kätte jõudnud puberteet. Kuid kas alati on olukord ikka nõnda hirmutav? Kuidas peaksid käituma teismelise vanemad?
Kui palju füüsilist koormust vajab laps päevas? Kas piisab vaid mõnest kehalise kasvatuse tunnist nädalas ja kooli-kodutee läbimisest jalgsi, et olla tugev ning terve?