Maale elama kolimine näib senise linnarahva seas järjest popimaks muutuvat. Vana maamaja ostmisega kaasneb niikuinii risk, aga seda saab teha võimalikult väikeseks.
Balti riikide elanikest on leedukad need, kes kõige tõenäolisemalt valiksid säästvamad transpordivahendid ja ostaks just sellise elamispinna, kus on võimalik elektriautosid laadida, selgus Schneider Electricu tellitud uuringu tulemustest.
Nipiraamatule on kirjutanud Liisa Tallinnast, kes kurdab, et nende perekonna põline maakodu sai kolm suve tagasi uue naabri. „Krundile kerkis kohe ka maja ja selle ümber aed.
Kui vanasti oli kelder talu süda või vähemalt elutähtis koht, kus hoida majarahva talvevarusid, siis tänapäeval on maja kõrval asuv kelder ka hoovile omapärast ilmet andev dekoratiivne element.
Nii nagu kogu elu on täis muutusi, on ka keldri otstarve ja
Vana maamaja remontimiseks pakub riik mitmeid toetusi, mis kahtlemata on abiks oma kodu korrastamisel, aga suur osa maakodu omanikest tuge siiski ei saa – kas siis ei asu hoone toetuse tingimustes märgitud piirkonnas või on tingimused ise sedavõrd koormav
Puidust maja ehitamine on üks vanimaid ehitusviise. Tänapäeval saab puitmaja püsti kiiresti ilma suurema vaevata, sest tehases toodetud puitmajade valik on juba üsna suur.
Eramuomanik peab aga äravoolule tõsist tähelepanu pöörama. Tuleb arvestada, et torutööd tehakse enne, kui vundamenti ehitama hakatakse, ja kui torudega midagi juhtub, on parandamine või ümbertegemine äärmiselt keeruline ning kallis lõbu.