Suvel pole lilli koduaias kunagi liiga palju. Kui sa uut lillepeenart kaevata ei soovi, meisterda endale hoopiski puupakust lillepott.
Märgista servad.
Üle mitme aasta toimus aprilli alguses Stockholmis Põhjamaade suurim aiandusmess. Nelja päeva jooksul said aiandushuvilised kuulata loenguid, soetada taimi ja seemneid, aiatööriistu ja vahetada kogemusi.
On ammugi tähele pandud, et suhtlemine taimedega mõjub hästi inimese psüühilis-emotsionaalsele seisundile. Tugevaimat mõju avaldab muidugi värv.
Külmad violetsed, sinised, helesinised ja rohelised toonid rahustavad närvisüsteemi.
Kes meist poleks suvel või varasügisel pidanud terrassil võitlust tigedate herilastega arbuusitüki või morsiklaasi ümber? Kodus.ee jagab mõned nõuanded, mis peaks aitama herilasi sinu kodu terrassilt eemal hoida.
1.
Kuidas õigesti peaks viinapuud näpistama ja mida tähendab närpimine?
Närpima ehk närbunud õisi eemaldama – aednikud ja lillekasvatajad on leiutanud igati suupärase sõna selle tähtsa töö kohta, mis soodustab suvelillede õitsemist.
Kui tigusid ja nälkjaid ei jaksa enam ära korjata, tuleb kasutusele võtta takistusribad.
Kuna limustele ei meeldi liikuda kuival ja teraval pinnal, puista ümber kaitstava taime või peenra õhukese kihina näiteks saepuru, purustatud munakoori, graniitkill
Kui ampel on jäänud kuivale ja tundub, et taimed on läbikuivanud mullas hukkunud, ära viska neid kohe ära.
Lõika varred umbes 5 cm kõrguselt maha ja uputa pott veenõusse, et muld saaks end aeglaselt ja põhjalikult vett täis imada.
Pikalt antiigi vallas tegutsenud Tatjana ja Jaak Mark on oma koduaedagi põiminud elemente armastatud alalt.
Kaunis sepisvärav heleda paekiviplokkidest müüri sees on ahvatlenud küllap nii mõndagi möödujat Markide aeda piiluma.
Kui suvelillede istutamisest on möödas kolm-neli nädalat, võib hakata neid väetama.
Nii peenras kui anumates kasvavad suvelilled tahavad hästi ja mitmekesiselt süüa, muidu ei jaksa nad pidevalt ja kaua õitseda. Petuuniad, begooniad, fuksiad, lemmalts