Mida rohkem tekib võimalusi oma tervist uurida, võrrelda ja korrastada ning mida enam leiutatakse erinevaid "hädavajalikke vidinaid", et saada ja jääda (kaasaegselt) terveks, seda paanilisemalt hakkame jälgima pisimaidki eripärasid.
“Insult on raske ja tõsine haigus,” toonitab Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloog Viktor Jefremov. Kui tekivad esimesed sümptomid, tuleb kiirabi kutsuda kohe.
Kuidas saaks suvest rõõmu tunda allergik-täiskasvanu, kes ülitundlikkuse tõttu putukahammustustele peab näiteks herilaste või mesilaste eest kabuhirmus põgenema? Või kui õiteilu ja heinalõhn muudavad kurgu kähedaks ning toovad pisarad silma?
Küllap enamiku üllatuseks nendib Lääne-Tallinna keskhaigla nefroloogiakeskuse juhataja neeruarst Madis Ilmoja, et neerude üks suurimaid vaenlasi on suitsetamine. Neerude sõber on vedelik, mida peaksime hoopis rohkem tarvitama.
Hommikul peeglisse vaadates märkad, et silmad on punased nagu jänesel; tunned, et silmas oleks nagu liiva; millegipärast on silmad kogu aeg vesised; midagi imelikku ujub silme ees… Mida annab endal ära teha ja millal tuleb abi otsida arstilt?
Teie kirjade
Kuidas ära tunda südame arütmiat; kuidas seda uuritakse ja ravitakse, sellest kirjutab teie küsimuste põhjal Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja südamearst Arvo Mesikepp.
Tuleb tuttav külla.
Kas see, kui gripi vastu on vaktsineeritud, välistab mis tahes viirushaigustesse nakatumise? Kuidas toimida siis, kui enesetunne on kehvemast kehvem, kuid palavikku pole mitte ühtegi kraadi?