Laialt levinud umbrohumürkide mõjuaine on glüfosaat. See on taimekaitsemürk, mis ei oska valida, vaid tapab kõik taimed. Glüfosaadi mõjust mullale ja kogu keskkonnale põhjamaade külmas ilmastikus ei ole senini mingeid pika aja jooksul tehtud uurimistulemusi.
Glüfosaadi vähki tekitava toime suhtes on oldud eri meelt. Maailma terviseorganisatsiooni WHO alla kuuluva Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri IARC väitel on nende 2015. aastal levitatud teadaande põhjal glüfosaat tõenäoliselt inimesele vähki tekitav aine.
Euroopa toiduainetetööstuse esindaja EFSA on oma riskihinnangus vastupidisel arvamusel, millega liitus 2017. aasta märtsis ka Euroopa Kemikaaliameti ECHA riskihindamise komitee. ECHA arvamus oli, et seniste uuringute põhjal ei ole põhjendatud glüfosaati liigitada aineks, mis tekitaks muutusi pärilikkuses või kahjustaks sigimistervist.
Siiski on märgatud, et glüfosaat muuhulgas põhjustab konnadele tervisehädasid, ka mesilaste massilistes suremistes on kahtlustatud glüfosaadi mõju.
Roundupi või muud sarnast kemikaali kasutav harrastusaednik tegelikult ei tea, kuidas vastav aine tema koduõue pinnasesse ja elusloodusesse koguneb. Nii et asub hoolikalt läbi mõelda – ehk on umbrohutõrjeks mõni sobivam lahendus.
