Juhtmete vahetus tähendab kindlalt kapitaalremonti

Urve Vilk
Shutterstock

Vanades paneelmajades on elektrijuhtmete vahetus suur töö, sest enamasti tuleb uute juhtmete paigalduseks korter uusi juhtmesooni täis freesida. Vana alumiiniumist elektrijuhtmestik kujutab endast aga tänapäevase tarbimise juures tuleohtu.

OÜ Eletor juhatuse liige Aivar Matla rõhutab, et enne tööde algust on väga oluline soovid ja vajadused läbi mõelda. “Esimese asjana tuleks paika saada vee ja torudega seonduv – võib-olla tahetakse muuta kraanikausi või dušinurga asukohta; seejärel elektriga seonduv – kuhu tulevad lülitid, kuhu pistikupesad ja pistikud; lisaks sidekaablid ja antennikaablid, mis on vaja vedada elutuppa ja magamistuppa,” loetleb ta aspekte, millele tuleks enne remonti mõelda, et saada elamiseks korter, kus on mugav olla.

Ta soovitab näiteks mõelda sellele, et kui magamistuppa tahetakse tulevikus mingil hetkel panna televiisorit, saaks seda teha. Või kui soovitakse elutuba ringi teha, oleks võimalik televiisor tõsta teise kohta, ilma et oleks vaja hakata selle pärast uuesti remonti tegema ja kaableid vedama.

Et lõpptulemus tuleks ilus, tasub tema sõnul juhtmed peita seinte sisse, eriti kui niikuinii on remont plaanis. “Kivi- ja paneelmaja korterites jääb tulemus kõige ilusam, kui juhtmed on seina sisse freesitud, sidekapp tuppa toodud, elektrikapp tuppa tehtud,” kirjeldab ta kaasaegseid lahendusi.


Puitmajas vanad juhtmed kõige ohtlikumad
 

Soovid tasuks seejärel läbi rääkida ka elektriku ja torumehega, kes vaatavad üle, kas nii, nagu soovitakse, saab asju teha, ja annavad lisaks omapoolseid soovitusi. Peale seda saab küsida hinnapakkumise, mille põhjal on võimalik veel detaile läbi rääkida, kui pakutud hind ei sobi.

OÜ Elekserv juhatuse liige Rivo Taal lisab, et betoonmajas on juhtmetega kõige rohkem tööd, aga samal ajal pole seal korteri maha põlemise oht nii suur kui puitmajades – kivi sees ei juhtu juhtmega suurt midagi.

“Olen näinud pistikupesa, mis oli seina peal põlema läinud, nii et tapeedile oli põlenud meetrine must laik. Oleks seal mingi diivan või tekk ees olnud… Puitmajas on olukord ohtlikum ja kui näed, et juba kuskil särtsub, siis puit võtab tuld,” hoiatab ta, et puitmajas juhtmestiku välja vahetamise alternatiiv puudub.

Taal lisab, et kui ette võetakse remont ehk värskendatakse viimistlust, on mõistlik samas ka elektritööd ära teha, kui vanad juhtmed on veel välja vahetamata. Kes ostavad endale vanema korteri või maja, nii teevadki. “Tehakse enamasti remont, mille käigus võetakse ühtlasi ka freesimine ja juhtmete vahetus ette.”

 

Palkmajas pole palki sooni freesida mõtet
 

Palkmajades ja puithoonetes pole aga Matla sõnul probleem ka kuskile liistu äärde kaabel jooksma panna. “Talumajas ei paista see välja sedasi kui kortermajas ja palgi sisse juhtmeid terves majas freesima hakata polegi mõistlik.”

Ka paneelmajas on võimalik paigaldusel pinnapealne variant, kuid viisakam lahendus on juhtmed seina sees. “Mõned kliendid on seina peale karbikuga endale uusi juhtmeid ka tahtnud,” ütleb Taal, et kel raha pole, peab leppima pinnapealse kaabeldusega. “Aga enamikule see siiski ei sobi, kuna see pole kõige ilusam ega tänapäevasem lahendus. Samas, uus elektrisüsteem on ikkagi olemas.”

Matla lisab, et juhtmed on vaja panna siis lisaks karbi sisse. “Need karbid hakkavad mööda seina igal pool jooksma, neid tuleb peenemaid, laiemaid ja igasuguseid. Kenam on variant, kui freesida juhtmete jaoks seina sisse sooned, mis lastakse hiljem maalril korda teha.”

Lihtsam on töö, kui välja vahetatakse ka laed või põrandad, sest siis saab osa juhtmetest vedada nende alt ja seina sisse tuleb sooned freesida ainult seal, kus juhe läheb seinas lülitisse või pistikupesasse, mitte üle terve seina.

 

Peadpidi köögikapis on keeruline tööd teha

 

“Kõige hullem töö ongi freesimine,” kinnitab Taal, et kui tehakse ripplaed, saab juhtmetega lae alt minna ja ka siis, kui võetakse üles põrandad, on freesimist vähem. Ja jääb ära vajadus koridorist tagumise toa nurgani välja sooni sisse freesida.

Kõige parem on loomulikult töid teha, kui korter on tühi. Samas pole seina peale juhtmete vedamine palju kiirem tegevus nende seina sisse peitmisega võrreldes. Eriti, kui mööbel on ruumis ees.

“Köögis on pliit, pistikupesad, nõudepesumasin ja valgustid, mis kõik tahavad eraldi toidet. Need tuleb kõik panna karbikutesse. Et karbik jääks viisakas, tuleb seal sees juhtmeid väänata, see kõik on paras nikerdamine, mida ühe päevaga kindlasti ära ei tee, eriti kui tarvis peadpidi kapis ja kapi all olla. Rääkides vanadest korteritest, siis need on nii väikesed, et sinna ei mahu mitme mehega tööd tegemagi, kaks meest maksimum. Soovitan võtta köök korraks tühjaks ja lasta juhtmed seina sisse panna, läheb küll päev kauem, aga lõpptulemus on kena ja muretu pikaks ajaks...” kirjeldab Matla.

 

Remonditöid saab teha ka ühe toa kaupa

 

Juhul kui remonti tehes elatakse korteris sees, on kõige parem alustada kõige tagumisest toast. “Kolida see tühjaks ja seal kõik tööd ära teha – elektrik veab juhtmetega ühe toa ära ja jätab juhtmeotsad nii pikaks, et need ulatuksid pärast koridori või kuhu iganes elektrikapp tuleb. Või siis panna koridori elektrikapp valmis ja sinna juhtmeotsad peale, kasvõi seina pealt juhtmed ära vedada,” soovitab Matla. Seejärel saab tõsta järgmisest toast asjad valmis saanud tuppa ja töödega edasi liikuda.

Ühe toa elektritöödeks kulub ligi kolm päeva – freesimiseks ja juhtmete kinnitamiseks. “See tuleb ära kannatada, maaler teeb pärast ka veel nädala jagu tööd ja niimoodi saab ka vähehaaval seda teha,” jätkab ta.

Tavaline praktika on Matla sõnul ka see, et korda tehakse esmalt köök, mis on elektri puhul suurimaks probleemiks, kuna seal on kõige suuremad elektritarbijad, ja ka koridor, kust kaablid peavad läbi minema ja kust saab need kööki viia. Ülejäänud tubade uuendamisega on siis aega.

 

Elektritarbimine ajas palju kasvanud

 

“Siis, kui vanad paneelmajad ehitati, oli inimestel köögis vaid külmkapp, ja neil, kel tutvusi, ehk ka mikser ja Riga pesumasin, milleks olid alumiiniumkaablid piisavad,” ütleb Matla, et täna on köögis palju suuri elektritarbijaid – veekeetja 1800 vatti, kohvimasin 1800 vatti, nõudepesumasin 1800 vatti, elektripliit koos praeahjuga 7000 vatti ja sellele ei pea vanad alumiiniumjuhtmed enam vastu.

Sageli on köögis ka vaid üks pistikupesa ja vannitoas mitte ühtegi, nii et sealt on viidud peenikese juhtmega lisaks elekter vannituppa. “See juhe läheb igal juhul enne põlema kui taga olev 16amprine kaitse, eriti, kuna inimesed ei tea ja ostavad odavama peene juhtme,” räägib ta. Poes on enamasti 3 × 0,75millimeetrised pikendusjuhtmed, mille jaoks on sageli koormus liiga suur ja 16amprine kaitse ei kaitse seda juhet, vaid see läheb tuliseks ja põlema.

Pesumasin võib küll vannitoas tööle minna, aga ühel hetkel põleb isolatsioon maha ja mis iganes võib juhtuda... Kui ühest ja samast pistikupesast on välja võetud kuuene pikendusjuhe, kus taga on kohvimasin, mikrouun, veekeetja ja sellest võib-olla veel teine pikendusjuhe teise seina, kus on pliit, kubu ja nõudepesumasin, on see väga suur koormus.
 

Talvel pistikupesade vahetusi kõige rohkem

 

Matla hinnangul pole 80 protsendi ulatuses vanades paneelmajades veel vanu alumiiniumjuhtmeid välja vahetatud. “Seetõttu, kui jõuab kätte sügistalv ja hakatakse keetma teed ja vett ja ei tea mida veel, on palju väljakutseid pistikupesa kärssamise pärast,” ütleb ta. Ega muud lahendust olegi, kui et tuleb elektritööd plaani võtta, aga enne seda kasutada seadmeid ükshaaval, et koormus poleks liiga suur.

Kuna aga paneelmajades elab palju vanu inimesi ja kahetoalise korteri elektriööde maksumus  jääb kolme tuhande euro kanti, on palju neid, kes ei jõua töid tellida.

“Freesimise töö on raske ja tolmune ja ega keegi seda vähese raha eest tegema ei tule, aga sellist raha inimestel sageli pole ja siis tehaksegi vaid nii palju kui võimalik.”

Taal lisab, et eks rikkeid ja lühiseid võib ette tulla ka uute juhtmete korral, aga üldiselt on probleemiks tõesti pigem vanemad paneelmajad, kus veel kasutuses vanad alumiiniumjuhtmed, millele pannakse järele tänapäevased koduseadmed, nii et harukarbid sulavad lõpuks üles. “Vanades paneelmajades, mida meil on palju, on neid, kes teinud korteris täisremondi ja ka elektrijuhtmed välja vahetanud, aga neil, kes on ainult tapeeti vahetanud, on ikka veel vanad alumiiniumjuhtmed,” räägib ta, et paljud pole nõus maksma selle eest, mis töö peale kulub.

 

Harukarbid võivad üles sulada
 

See, et alumiiniumjuhtmetele pannakse järele suured koormused ja kasutuses on ehk ka valed kaitsmed, viib harukarpide sulamiseni. “Uus elektrisüsteem tähendab ahelaid – pesumasinal on oma kaitse, pliidil oma kaitse, pistikupesadel oma kaitse. Elektrikilbist sisse tulev kaabel on võetud piisavalt suure jämedusega, et see oleks võimeline ära toitma pliidi ja vastavalt peakaitsmele annaks igal juhul järele enne kaitse, mis vähendab ohtu,” kirjeldab Matla uute elektrisüsteemide eeliseid.

Samas tubades, kus kasutatakse leedvalgustit, arvutit, televiisorit ja võib-olla veel mõnd laadijat, pole suurt voolutarvet ja nii peavad seal ka alumiiniumjuhtmed vastu.

Võimalik on välja vahetada ka vaid uued toosid ja pistikupesasid, mis määritakse spetsiaalse alumiiniummäärdega, mis mõnda aega aitab. “Pistikupesa töötab peale vahetust jälle, aga igal juhul läheb see kuumaks ja isolatsioonid sulavad üles, kui on seal on taga veekeetja, pesumasin ja mikrouun korraga, alumiiniumjuhtmed ei pea lihtsalt vastu.”

 

Pistikupesa võiks olla iga ukse juures

 

Rääkides materjalikulust, siis pliit ja pistikupesad tahavad näiteks paksemat kaablit, aga  valgustid peenemat. “Kulu oleneb, mida tahetakse teha ja kui palju pistikupesasid soovitakse – soovitav on panna need iga ukse juurde, et oleks võimalik tolmuimejat kasutada, voodi kõrvale, televiisori jaoks elutuppa mitmesse kohta jne. Kuskil poolteist rulli ehk 150 meetrit läheb ikka pistikupesade kaablit, pluss 50–100 meetrit valgustite kaablit, kui tegu on kahe-kolmetoalise korteriga,” arvutab Matla.

Vanad ja uued juhtmed toas korraga läbisegi kasutuses olla ei tohi. “Uued juhtmed on maandusega ning maandamata ja maandusega pistikupesasid ei tohi ühes toas kasutada. Aga neid ei jäetagi niimoodi. Seal toas, kus on uued juhtmed, tulevad uued toited uuesti elektrikapist läbi uute kaitsmete. Järgmises toas, kus midagi veel tehtud pole, töötavad vanad juhtmed edasi niikaua, kuni seal ka remont ära tehakse. Niimoodi saab neid ükshaaval isoleerida, välja lülitada ja kui lõpuks on kõik vahetatud, saab need üldse välja lülitada,” selgitab Matla, et vanad juhtmed jäävad lõpuks seina sisse, aga need pole voolu all.

Vanad juhtmed isoleeritakse seina sisse ära ja kui kõik on välja vahetatud, saab nad kõik välja lülitada. Kuna lae peale lähevad ka uued juhtmed – seal on selleks sidepunkt –, siis sealt lõhutakse auk lahti ja seal, kus kõik juhtmed kokku jooksevad, isoleeritakse need ära.  Kui muutus on suur ehk ehitatakse välja uus süsteem, on lisaks tarvis teha elektriprojekt, ütleb Taal.

 

5 meelespead

 

Ole tähelepanelik. Elektrijuhtme isolatsiooni kahjustus võib halvimal juhul põhjustada elektrilöögi või tulekahju. Samasugused tagajärjed võivad olla ka katkiste pistikute ning lahtiste või katkiste pistikupesade ja lülitite kasutamise korral.

Korteri ohutuse eest vastutab omanik. Oma kodu elektriseadmestiku ohutuse eest vastutab kortermajas iga korteri omanik ise, kes peab tagama, et vooluvõrku ja sinna ühendatud kodumasinad oleksid töökorras.

Ümberehitus. Kui korterelamus soovitakse tarbimistingimusi muuta, näiteks suurendada peakaitset, tuleb võrguvaldajale (Eesti Energia) esitada liitumistaotlus, milles on ära näidatud peakaitsme soovitav suurus. Kindlasti tasub enne liitumistaotluse esitamist pidada nõu projekteerijaga, sest tavatarbija ei pruugi tihtipeale teada oma tegelikke vajadusi.

Elektriprojekt. Elektriprojekti tegemise eeldus on tellija lähteülesanne, elektrivõrgu valdaja  väljastatud tehnilised tingimused ja ehitise arhitektuursed plaanid elektroonilisel kujul – siis saab projekteerija tööle asuda.

Elektritööd vaid asjatundjalt. Elektritöid teha ja olemasoleva süsteemi kontrollimiseks vajalikke toiminguid võivad teha ainult selleks õigust omavad firmad ja isikud. See puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist.

 

Sarnased artiklid