Kaeras on peidus imeline jõud ja tervis

Kodutohter
Shutterstock

Kaerakliid ja kaerahelbed on suured kiudaineallikad: 100 g helvestes on 6 g ja kliides 36 g kiudainet, kusjuures soovitavaks päevanormiks on 25–30 g. Kuna seda normi on tänapäevaste toitumisharjumustega küllaltki raske täita, siis täistera kaerajahu, -helveste või -kliide abil saame sellega kergesti hakkama. Loomulikult ei pea üksnes kliisid sööma, kuid neid saab kasutada koos teiste toiduainetega.

Kaera teevad toiteväärtuslikuks temas leiduvad mineraalained, valgud, vitamiinid ja bioaktiivsed ained. Kaerajahu erineb nisujahust just selle poolest, et sisaldab mitu korda rohkem mineraalaineid: näiteks kaaliumi neli ja magneesiumi seitse korda. Mineraalainetest on kaeras veel fosforit, rauda, kaltsiumi ja naatriumi.

Erilise väärtuse annavad kaerale eeskätt B-grupi vitamiinid; peale nende leidub veel K-, PP- ja E-vitamiini. Teiste teraviljadega võrreldes on kaer rikas valkude, rasvade, tärklise ja suhkru poolest.

Kaeras leiduvaid lahustuvaid kiudaineid (pektiinaine) peetakse eriti väärtuslikuks seetõttu, et nendest tekib seedekulglas geeljas mass. See seob endaga ja viib organismist välja LDL-kolesterooli (halb kolesterool) ning osaleb veresuhkru reguleerimisel.

Toiduenergia vabaneb kaeratoodete söömisel ühtlaselt ja aeglaselt, pikendades täiskõhutunnet kuni 4 tunnini – see aitab vältida ülesöömist.

Allikas: loodusravispetsialist Aive Luigela

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid