Sauna tervisemõju kohta on isesuguseid arvamusi. Kuna olen oma koju ehitanud leilisauna, siis kuulun kindlalt sauna austajate hulka. Meenuvad ka kunagised iganädalased linnasaunas käimised, mis olid kõigiti vajalikud ja normaalsed ihuharimise üritused, kui muidugi pikad järjekorrad välja arvata. Eriliselt vaimustas mind aga poisipõlves Lõuna-Eestis sugulase suitsusaunas leilitamine, vihtlemine ja pesemine.
Väidetakse, et saunal on eestlaste ja teiste läänemeresoome rahvaste elus väga tähtis koht. Ajalooliseks on saanud ütlemine, et paganluseaegsel eestlasel oli kaks pühadust: hiis ja saun. Saun oli eestlastele ühtlasi haigla ja tohtri eest, nagu soomlastelegi. Kui Vene tsaar Aleksander I 1819. aastal Soomes Kajaanis käis ja sealsete tervishoiuolude kohta seletust nõudis, vastati talle: "Viinaklaas, piip ja saun on meil ainsad arstirohud". Loomulikult ei saa viina ja piipu tervistavaks pidada, ent sauna küll. Eks ütle sellepärast ka eesti vanasõna, et saun on vaese mehe tohter.
* Esimene sauna mõju tervisele on organismi puhastamine, mitte ainult vee ja seebiga keha pesemine: ka higistamine viib organismist välja kahjulikke aineid – ainevahetuse ülejääke – ja annab kehale võimaluse asendada need puhaste ainetega. Organismist jääkainete väljaviimise tõttu paraneb neerutalitlus.
* Leil, vihtlemine ja harjaga pesemine muudavad naha uuemaks, uhuvad maha vananenud rakke ja mustust ning hävitavad nakkuslikke mikroorganisme.
* Samuti on teada leili ja veeprotseduuride mõju valu vaigistajana: saun aitab hästi kõõluste ja lihaste venituse ning krooniliste liigesepõletike korral. Nii pakub saun pärast rasket füüsilist tööd ja sportimist mõnusat lõõgastust.
* Kindlasti parandab saun ka südametegevust, suurendades elundite verevarustust sellega, et paneb tööle verevarud. Ligi viiendik organismi verest on eri organites reservis ja sauna mõjul hakkab see varuveri veresoontes tööle. Sooned laienevad ja vererõhk leilikuumuses esialgu tõuseb, kuid siis langeb normi või allapoole seda.
* Kõrgvererõhuhaigetel väheneb saunatamise järel rõhk 20–30 mm Hg. Pulss võib leilivõtmisel alguses kiireneda, kuid muutub siis peagi normaalseks. Sauna kasulikest omadustest on kirjutanud ka jaapanlased, järeldades uuringute põhjal, et saunaskäigud parandavad kroonilise südamepuudulikkuse all kannatavate inimeste südametegevust ning füüsilist sooritusvõimet.
* On ka arvatud, et saunaprotseduur mängib suurt osa veresoonte lubjastumise tõkestamisel. Ateroskleroosi korral paksenevad veresoonte seinad ülemäärase kolesterooli tõttu ning sooned ahenevad, korrapärase leilivõtmisega pidavat aga kolesterool veresoontes lahustuma. Kahjuks pole see teooria siiski praktikas kinnitust leidnud.
* Peale vereringe ergutamise parandab saun ka hingamist: väheneb köha ja hingamisteedest tuuakse röga välja.
Kas saun võib surmavalt mõjuda?
Saunas tõuseb kehatemperatuur mitme kraadi võrra: see võib olla 38 ja isegi kuni 40, kuid neid näitajaid ei pea kartma, sest leilikuumuses on kehatemperatuuri tõus ajutine ja lühiajaline. Vanasti arvasid arstid, et kõrgel palavikul ongi puhastav jõud. Muidugi mõjub saunatamine suurepäraselt ka olemisele: pärast tunned end elurõõmsa ja kergena ning tavaliselt on siis unigi kosutav.
Ometi on saunas käimise head omadused sattunud ka tugeva kriitika alla, kusjuures on ilmunud kirjutisi, mis lausa hoiatavad saunatamise eest. Loomulikult ei tohiks sauna minna palavikuga, kui keha niigi kuumab; samuti haiguste ägenemisel ning värske infarkti, südamelihasepõletiku ega ajukahjustuse korral. Ohtlik on üle kuumutada pead: leilivõtmisel soovitatakse see katta saunamütsikesega, mis ei lase kuumal peale liiga teha. Kogu saunamõnu ei tohi rikkuda liiga tugeva leili ja alkoholi liigtarvitamisega.
Aastaid tagasi väitsid mõned Inglise ja Iisraeli kardioloogid oma artiklites, et saun võib inimesi suisa tappa, ja tõid kinnituseks näite: Soomes oli aastas surnud ligi sada saunalist. Selle peale korraldati Soomes kiiresti legendaarse sportlase Paavo Nurmi nimeline konverents, kus üritati neid väiteid ümber lükata.
Soomes käis sel ajal saunas iga inimene – imikutest vanuriteni välja – keskmiselt kaks korda nädalas. Peeti lausa ülekohtuseks, kui infarktihaige peaks üle kahe nädala saunast loobuma! Enamik surmajuhte oli seotud üle 24-tunnise saunapeoga; mõnele sportlasele sai eluohtlikuks pika higistamisega kaalust allavõtmine; surmi põhjustasid traumad ja muud, haruldasemad asjaolud.
Kas otse lumehange tohib hüpata?
Leiti, et kuumast leiliruumist ei tohi minna jääauku või lumehange. Väidetavalt tõmbuvad laienenud veresooned sellise külmaga kiiresti kokku, mille tõttu võivad tekkida rasked rütmihäired ja äge, surmav südamepuudulikkus. Niisugune järsk temperatuurimuutus sobib ainult täiesti tervetele inimestele. Kuid on olemas ka teooria, et kuuma ja külma kiire vaheldumine saunas treenib närvisüsteemi ja veresoonkonda, soodustades ainevahetust, muutes lihased ja kõõlused elastsemaks ning soodustades taastumisprotsesse ja töövõimet.
Ilmselt on mõistlik saunatades jälgida, et temperatuuri kõikumised ei oleks väga suured. Kuigi on teada, et Soome saun on suhteliselt kuiv, peetakse õigeks, et leiliruumis peab olema ka niiskust ja et temperatuuriga ei tohi liialdada – vihtlemisel olgu soojust alla 100 kraadi.
Tähtis on, et eakad ja krooniliste haigustega inimesed leilitaksid ennast lühemalt ja tagasihoidlikuma palavusega, samuti on nendel soovitatav käia saunas koos nooremate inimestega, juhuks kui peaks hakkama halb. Sauna ei tohi minna peale tugevat söömist ja muidugi ka mitte pärast alkoholi joomist.
Allikas: Kodutohter, Arvo Mesikäpp, südamearst
