Suvilarüüstamisi väljaspool asulaid on üsna raske ennetada, aga kurikaelte tegutsemist saab siiski raskemaks teha. Ja sündinud kahjust on hea võimalikult aegsasti teada saada.
Ka temperatuuriseire tasub end ära – kui näiteks suvila aken on katki löödud, võib ka väiksem pakane majas palju kahju tekitada. Temperatuur majas võib ohtlikult madalale minna ka siis, kui kütteseadmed on rikki läinud.
Valvesüsteem nutitelefonis
Erinevaid koduvalveseadmeid toodetakse juba muljetavaldavalt mitmekesiselt – valveteenusega seotud identifitseerimissüsteemidest tavalise turvakaamerani, mille salvestiste abil saab objektil toimust ülevaate. Õhutemperatuuri saab kaugreguleerimissüsteemi abil lisaks kaugjälgimisele ka reguleerida.
Ühine nõue kõigi kaugjuhitavate turvaseadmete puhul on, et oleks lairibaühendus. Valvesüsteem ise töötab rakenduse kaudu nutitelefoni või koduarvuti abil.
Ruuter ja lairiba
Testobjektile otsustati hankida erinevate tootjate pakutavast korralik põhipakett, millesse kuulus turvakaamera, liikumisandur, ukseandurid ning temperatuuriandurid ja alarm. Hoolduskulud sätiti nii, et lairiba maks kuus oleks võimalikult odav.
Kogu valvesüsteemi süda on ruuter. Lisaks on muidugi vaja veel ka lairibaühendust, millel peab olema piisavalt kiirust, et turvakaamera suudaks liikumist hästi edastada. Siiski, kalli hinnaga ja superkiiret lairiba selleks otstarbeks vaja ei lähe.
Väljavalitud turvakaamera võimekus oli 720 piksline HD-pilt. DNA Mini Data kõneliidest kasutati antud juhul teabeedastuseks. Liidese maksimumkiirus on vaid 256 kbit/s, aga sellest kaamera jaoks piisas. Sõltumata lairiba kiirusest on esmatähtis operaatori poolt tagada võrgu võimsus piirkonnas.
Ruuteri põhinõuded olid, et oleks sisseehitatud SIM-kaardi koht ning loomulikult võimalus WiFi kasutamiseks ja LAN-kaabli ühendamiseks, et kõikvõimalikud seaadmed saaks vajaduse korral juurde lisada.
Valituks osutus integreeritud 4G LTE modemiga varustatud ruuter, millel 150 Mbps laadimiskiirus ja valmidus andmeedastuseks isegi 733 Mbs kiirusega ehk siis võimsust jaguks ka ajaviite vaatamiseks.
Valvav silm
Turvakaamera edastab suvilast reaalajas pilti 24/7. Väliskaamera on hinnalt kallim, aga vajalik, kui õues maja ümber on rohkem kaitsetväärivaid asju. Aga muidugi saab ka köetud suvilas panna kaamera läbi akna õue jälgima.
Valik langes sisekaamerale, mille saaks paigaldada selliselt, et see näitaks suurt tuba ja samuti välisust ning seinapeeglist ka terrassi ust. Pööratav kaamera näitaks küll laiemat valvatavat sektorit, aga kuna otsiti odavamat lahendust, lepiti mitteliigutatava kaameraga. Valikukriteeriumiteks olid veel pimedas nägemise võimalus, liikumisandur ja vajaduse korral võimalus ka kaamerapilti jäädvustada.
Eesmärki täitev kaamera leiti TP-Link menüüst. Kaamera on võimeline töötama kas LAN-kaabli abil ruuteriga ühendatult või juhtmevabalt WiFi võrgus.
Kaamera paigaldati lae alla, kuhu see kinnitatakse kas kahepoolse teibiga või kruvidega. Kaamera paigaldamine eeldab selle tootja kodulehel registreerumist, kust saab ka rakenduse alla laadida.
Kaamera suudab filmida nii päeval kui öösel ja sellel on ka alarmiga liikumisandur. Videopilti saab salvestada või ka lihtsalt fotosid teha. Olemas on ka juurdelisatud hääletuvastaja ning kahesuunaline kõnevõimalus.
80 eurot maksnud kaamera edastas valitud lairiba vahendusel pilti häireteta. Ka pimedas edastatud pildiga võis rahule jääda. Jälgimist saab mugavalt teha nutitelefoni abil, ent kaamerapilti saab näha ka lauaarvuti kaudu, kui järgida tootja juhiseid. Salvestatud videod või fotod talletuvad omakorda pilves. Valve alustamisel eeldab rakenduse pakkuja, et pilte on lubatud kasutada. Sellega on seotud muidugi ebameeldiv taju, et inimese kodu valvavad teisedki kui vaid tema ise...
Ka temperatuuri saab jälgida
Kui suvila küttesüsteemis tekib rike, on oht, et veetorustik võib kinni külmuda. Temperatuuri kaugmääramiseks on olemas vastavad rakendused, aga kõnesoleva projekti vähese eelarve tõttu jäeti need võimalused kasutamata.
Hõlpsalt laiendatav temperatuuriseire sai kokku klopsitud WeatherHub menüüst leitud alustuspaketiga, mis sisaldab endas juhtmevaba temperatuuriedastaja ning ruuterisse LAN-kaabliga tehtava ühendustee.
Seadmestik on vajaduse korral laiendatav sise- ja välitermomeetriga, mis mõõdab ka õhuniiskust, või kasvõi veeavariianduriga ning tuuletugevust ja sademete hulka mõõtva ilmajaamaga.
Tootja kodulehelt allalaaditav rakendus on tasuta. Rakendusse võib lisada vajalikud piirtemperatuuride alarmid. WeatherHub temperatuuriseiresüsteemile lisaks oli saadaval ka ukse liikumisandurid, millega ka süsteemi täiendati.
Temperatuuriseiresüsteemiga samasse rakendusse liidetud kolm ukseandurit maksid 70 eurot. LR44 nööppatareiga töötavad sensorid paigaldatakse uste või akende püstpiitadele kahepoolse teibiga.
Rakendusega liitumine toimus lihtsalt QR-koodide skaneerimise kaudu, misjärel telefoni tulevad alarmid uste lahtitegemise suhtes ja ajalugu kogu uste kasutamise kohta.
Ruuteri ja sisendi paigaldamine
Seiresüsteemi juhtmega osade paigaldmisel olid süsteemi osadeks ruuteri ja sellega ühendatud kaamera ja temperatuuriseiresüsteemi sisendi kaabelühendused ning nende jaoks vajaminevad vooluvõrgupesad. Ruuter kinnitati seinale pistikupesast ülespoole ja selle kõrvale mahtus ilusti ära temperatuuriseire sisend, mis ühendati ruuteri ja vooluvõrguga.
Kaamera paigaldati lae alla ruuteri kohale ja ühendati ruuteriga LAN-kaabli abil. Ka kaamera jaoks oli vaja võrguvoolu ja seega kõik kolm pistikut ühendati kolmikpesasse. Viimistlus tehti plastliistude ja klambritega.
Kogu süsteem eeldab, et telefonis oleks Android või iOS kasutussüsteem. Kahe erineva rakenduse kasutamine kaamera ja muude seadmete vaatamiseks tekitab telefoniga küll lisanäputööd, aga süsteemijaotus on loogiline. Kui on vaja vaadata vaid kaamerapilti, siis telefonikuvarile enamat ei mahu, aga pole ka suur vaev liikuda rakenduste vahel, kui on vaja vaadata temperatuurinäitusid või uste olukorda.
Hooldusvaba ja meelerahu andev
Testsuvilast poole aasta jooksul sissemurdmise kohta alarmteadet õnneks ei tulnud . Alarmi toimimine murdvarguse puhul jäi seega kontrollimata, aga seda maksab alati karta. Hajaasustuspiirkonnas tehtavat sissemurdmist vaevalt et suudab peatada ka kohale kutsutud valverühm.
Siiski – kui inimene näeb telefoni- või arvutikuvarilt, et tema kaugel asuvas suvekodus on kõik korras, annab see meelerahu. Kui temperatuuriseire annab alarmi, on kasu selles, et saab piisavalt kiiresti kahju likvideerida.
Kõnealuses testis valitud süsteem on üsna hooldusvaba, kuna temperatuuri- ja ukseandurite patareisid ei olnud vaja üle poole aasta kestnud testimisperioodi jooksul vahetada.
