Vingugaasi puhul on tegemist raske gaasiga, mis normaalselt liikuva ruumiõhu korral peaks liikuma alt üles. Selline normaalne õhu tsirkulatsioon on meie eluruumides võimalik vaid juhul kui keegi nendes ruumides ei toimeta ning ruumides on loomulik ventilatsioon. Sellisel juhul tundub, et anduri õige asukoht võiks olla inimese hingamiskõrgusel või sellest pisut madalamal.
Kuidas aga ruumiõhk liigub siis kui seal toimub pidev liikumine või ruumid on varustatud sundvenilatsioonisüsteemiga? Sellisel juhul loomulik õhutsrkulatsioon ei toimi, sest õhk pannakse jõuga liikuma. Selle tulemusena on võimalik ka rasketel gaasidel sattuda ruumi kõrgematesse osadesse.
Domus Kinnisvara kutseline maakler Kaupo Mõttus seletab tuleohutuseksperdi Ardon Kaerma abiga teema lahti.
Kõigepealt gaasiboileriga varustatud eluruumid. Gaasiboiler on üldjuhul paigaldatud eluruumi duširuumi/vannituppa või kööki ning see asub ruumi keskosas või pisut kõrgemal. Tavaliselt on sellistes ruumides ka õhu sundväljtõmme mehaanilise ventilaatori näol.
Lisaks sellele tekitab dušiotsikust langev vesi omakorda suurema õhuliikumise. Sellises olukorras oleks soovitav paigaldada vingugaasiandur (edaspidi andur) duširuumis/köögis inimese hingamiskõrgusele (ca 160 sentimeetrit).
Kui peres on pisemaid liikmeid, siis on soovitav dušširuumi paigaldada veel teinegi andur ca 60 sentimeetri kõrgusele. Sellega tagatakse mistahes suunast liikuva gaasi avastamine.
Kindlasti tuleks paigaldada lisa andur magamistuppa ja siin peaks see asuma inimeste hingamiskõrgusel ehk selle kõrgus sõltub otseselt voodi kõrgusest. Andurid peaks olema kõigis magamistubades.
Tahkeküttega ahjude/kaminate olemasolul ei ole dušširuumi eraldi anduri paigaldamine vajalik, küll aga peaks sellelgi puhul paigaldama andurid elutuppa, magamistuppa, laste mängutuppa jne. kusjuures anduri kõrguse määramisel tuleb arvestada nö optimaalset hingamiskõrgust.
Elutoas oleks see ilmselt diivanil istuva inimese kõrgus, lastetoas viibivad lapsed tihti põranda lähedal mängides (ca 60 sentimeetrit) ja magamistoas ikkagi voodi/padja kõrgus.
Seega üldiselt võib öelda, et vigugaasiandur peaks paiknema ruumiotstarbele vastavalt inimese hingamiskõrgusel. Sellisel juhul ei ole vahet kas gaas liigub alt üles või vastupidi, andur fikseerib selle igaljuhul vähemalt samal hetkel kui gaasi olemasolu õhus võiks meile ohtlikuks muutuda.
Lisaks veel mõned meeldetuletused/ettepanekud: gaasiboilereid tuleb hooldada vastavalt tootja poolt ettenähtud sagedusega, soovitavalt vähemalt üks kord aastas. Tahkeküttel töötavate kaminate/ahjude siibreid ei tohi liiga vara sulgeda (kütmisjuhised on kaminate/ahjude passides olemas). Võmalusel tuleks vältida ahju kütmist vahetult enne magamaminekut.
Vingugaasiandur on kohustuslik
Alates 01.01.2018 muutus vingugaasiandur Eestis kohustuslikuks. Andur tuleb paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade, näiteks veesoojendi. Päästeamet soovitab anduri paigaldada seinale ka kohtades, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, nagu näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin või pliit.
Vingugaasiandur hakkab tööle juhul, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus läheneb tasemele, mis on on ohtlik inimese tervisele. Andurita ei ole võimalik vingugaasi märgata, sest oma omadustelt on see värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Vingugaasi mürgituse esimeseks tunnusteks on peavalu, peapööritus, väsimus või iiveldus. Ärkvel olles ei pruugi inimene neid sümptomeid vingugaasiga seostada ning une pealt üldse mitte tajuda.
Sarnaselt suitsuandurile tuleb ka vingugaasianduri puhul veenduda tema töökindluses. Selleks tuleb kord kuus vajutada testnuppu, mille piiksuv signaal kinnitab seadme töökorras olekut. Vingugaasiandurit tuleb regulaarselt tolmust puhastada, selleks võib kasutada nii tolmuimejat kui ka lappi.
Allikad: Domus Kinnisvara, gaas.ee
