Milles nende taimede nõudlikkus võib seisneda?
Seeme vajab idanemiseks valgust (valgusidanejad). Selliste taimede seemned külvatakse niisutatud substraadi peale ja neid ei kaeta üldse või kaetakse väga õhukese mullakihiga või peenliivaga. Tegemist on tihti väga väikeste seemnetega.
Seeme vajab külmaperioodi. Nende seemnete puhul saab teha sügiskülvi. Kui sügiskülv tundub riskantne, tuleb seemneid hoida mõnda aega külmkapis. Sellisel juhul tuleb uurida täpselt, kui pikka külmaperioodi konkreetne külvatav taim vajab. Vaja on teada ka sobilikku temperatuuri. Mõned seemned soovivad näiteks 2–3 nädala pikkust jahedusperioodi temperatuuril +5 °C, aga teised võivad vajada pikemat, miinuskraadidega perioodi. Siia kuuluvad meil looduslikult kasvavate taimede, puude, põõsaste seemned. Aga ka paljud mujal kasvavate taimede, näiteks elulõngade seemned.
Seeme vajab tugeva seemnekesta vigastust. Sellised seemned on enamasti suuremad ja tuntavalt tugeva kestaga. Seemet vaadates ja katsudes mõistame, et idu ei saagi ilma mehaanilise abita oma nina kestast välja. Enamasti on tegemist eksootiliste taimede – palmide, banaanide, kannade, lootoste jms – seemnetega, kes meil looduslikult ei kasva. Neid seemnete kõvasid kesti tuleks ettevaatlikult vigastada näiteks viili või liivapaberiga. Saab ka küünetangidega näpistada kesta sisse väikese augu.
Seemned vajavad enne külvi leotamist. Enamik kõva kestaga seemneid vajab pärast seemnekesta vigastamist näiteks ühe ööpäeva vees leotamist. Osade taimede seemned ei ole nii kõva kestaga, et vajaksid kesta vigastamist, kuid vajavad siiski leotamist. Tuntumad neist on ilmselt imeliselt lõhnavate lillherneste seemned. Üheks ööpäevaks võib vette likku panna ka meil suvelillena kasvava riitsinuse suured seemned. Leotamine kiirendab seemnete tärkamist.
Osad asjatundjad soovitavad leotada vees mõne tunni ka kressiseemneid, teised aga mitte. Kui seeme tundub kõva, ei tee leotamine üldiselt halba. Loomulikult ei tohi seemneid vette unustada.
Osad seemned eelistavad aga mõnetunnist leotamist naturaalses apelsinimahlas. Sellised gurmaanid on näiteks kannatuslillede seemned. Üldiselt tasub selliste seemnete puhul kuulata oma sisehäält. Kui te kindel ei ole, aga soovite siiski seemneid leotada, tehke seda mõni tund.
Seemned armastavad väga sooja. Väga paljud eksootilised, troopilised toa- ja hooajataimed vajavad seemnest kasvatamise puhul suuremat õhuniiskust ja temperatuuri, seemned idanevad hästi 25–30 soojakraadi juures. Nende seemnete puhul on oluline sageli ka alt tulev soojus. Küttemattide kasutamine külvikasti all, soe ja niiske substraat paneb nad raginal tärkama. Looge neile kasvuhoonetingimused, ideaalne on seda teha minikasvuhoone abil.
Seemnete külvamine vajab laboritäpsust. Kes meist ei unistaks külvata orhideesid ja neid ise kasvatada? Paraku on orhideede seemned kui udupeen tolm ja nende külvamine vajab laboritingimusi, steriilsust ja täpsust. Selliseid külve nõuavad ka eostega paljunevad taimed, näiteks sõnajalad.
Unistada tuleb ja katsetada võib alati. Ka kodustes tingimustes on võimalik luua oma väike steriilne „laborˮ. Kui sul asi õnnestub, võid teha endale ühe suure pai. See on saavutus!
