Euroopa Komisjoni regulatsioon sätestab piirangu müüdavate tolmuimejate võimsusele. Alates 01.09.2014 ei tohi enam Euroopa Liidus müüki võtta suurema kui 1600 W võimsusega tolmuimejaid. 2017. aasta 1. septembril alaneb tolmuimejate võimsus 900 W-ni. Aasta tagasi tundus see regulatsioon drastiline, eriti arvestades imurite varasemat võimsust, mil tavaline oli ka 2400 W.
Nüüd võib tagasi vaadates tõdeda, et ELi poolsest reguleerimisest on ikkagi kasu. Kui varem seisnes tolmuimejate iga-aastane innovatsioon sisuliselt selles, et keerati muudkui võimsust juurde imemise tõhusust parandamata, siis nüüd pandi oma arendusmeeskonnad tööle ja kohe sai sama töö tehtud ka poole väiksema võimsusega.
Head tolmuimejat ei iseloomusta võimas mootor, vaid pigem õhuvoolu tugevus. Hea õhuvool saavutatakse aga mootori ja hästi lahendatud imemissüsteemi koosmõjul – tolmuimeja torus ja voolikus ei tohiks olla teravaid nurki ega paindeid, otsikud peavad olema efektiivsed ja pinnakattele vastavad ning tolmukott peab masinale sobima ja olema tõhus. Nende tegurite koosmõjus kujuneb hea imemisvõimsus.
Ülevaatlik info energiakleebistel
Kui kellelgi tekib küsimus, miks oli üldse vaja tolmuimejate võimsust piirata, siis Euroopa Komisjoni koduleht väidab, et lõppkasutaja säästab ühe tolmuimeja eluea jooksul ligi 70 € ja kogu Euroopa peale hoitakse kokku 20 TWh energiat aastas, mis on võrdeline kogu Belgia kodumajapidamiste kasutatud energiaga aasta jooksul.
Energiasäästlikumad tolmuimejad väldivad ka 6 miljoni tonni CO2 õhku paiskumist! Tähtis aspekt 2014. aasta muudatuste juures olid ka tolmuimejate energiakleebised, mis võimaldavad võrrelda erinevate tootjate masinaid samadel alustel. Tolmuimejate energiakleebis näitab kuut erinevat omadust: energiatõhususe klassi, aastast energiakulu, tolmuimeja mürataset, tolmutagastusklassi, vaipade puhastamise tõhusust ja kõvade põrandate puhastuse tõhusust.
Tähtis on välja tuua, et energiakleebiste ja võimsuse piirangud on kehtestatud vaid tolmukotiga tolmuimejatele, seega jätkuvalt ei saa omavahel võrrelda tolmukotiga ja n-ö konteinersüsteemiga tolmuimejaid ega ka vars- või robottolmuimejaid.
Müratase ja masina kaal
Kuid loomulikult pole tolmuimeja juures tähtis ainult see, kuidas masin tolmu imeb. Tähtsad on ka masina kaal, müratase, otsikud ja kasutusmugavus. Tolmuimeja kaal ei ole otseses sõltuvuses selle suurusest, sest kasutuses on erineva raskusega materjalid. Kergemat tolmuimejat on lihtsam käsitleda, kuid raskemad tolmuimejad on tihtipeale kvaliteetsematest ja mürasummutavamatest materjalidest.
Müratase on valdavalt seotud tolmuimeja materjalide ja sellest tulenevalt ka tolmuimeja hinnaklassiga. Väga vaiksed tolmuimejad on kuni kaks korda kallimad. Kui tavapärane tolmuimeja müratase on umbes 80 dB, siis näiteks Siemensi ExtremeSilence (ülim vaikus) on vaid 60 dB. Võrdluseks – külmik teeb lärmi umbes 45 dB ning pesumasin tsentrifuugimisel 78 dB.
Jälgi masina valikul otsikute olemasolu!
Tolmu imemisele aitab kõvasti kaasa õige otsiku kasutamine imetaval pinnal. Tegelikult on kõik lihtne – parketil ja muul kõval põrandal kasuta parketiotsikut, mis on pehme tallaga ega kriimusta põrandat. Parketiotsik imeb ka otsiku kõrvalt, mitte ainult selle alt, aidates kaasa töö tõhususele. Vaibal kasuta aga vaiba- või turbootsikut, mille talla all keerlev harjake puhastab vaiba ka tüütutest loomakarvadest ning värskendab vaiba väljanägemist.
Kõigil tolmuimejatel ei ole kõiki otsikuid kaasas. Pöörake sellele masina ostul tähelepanu, sest kõigile tootjatele pole võimalik hästi sobivaid otsikuid hiljem juurde osta! Tolmuimejatel on kaasas universaalotsik, mis ongi universaalne, kuid nagu ikka – teeb kõike, aga ei tee ühtegi asja väga hästi. Kui teil on valdavalt vaippõrandad, eelistage turboharjaga tolmuimeja komplekti, ja kui parkett, siis parketiotsikuga komplekti.
Korpuse ja rataste materjal
Kasutusmugavust suurendab tolmuimeja hea liikuvus. Tavaliselt on tolmuimejatel kolm ratast – kaks suurt tagumist ja üks väike ees all. Minu kogemuse põhjal liiguvad paremini sellised masinad, millel on neli väikest ratast masina kõhu all. Kergem liikuvus aitab tolmuimejat kasutada, aga säästab ka vooliku ja korpuse liitekohta. Just see liitmik on tihti problemaatiline, sest tolmuimejat veetakse voolikust tirides mööda tuba ringi, mille tulemusel voolik järele annab.
Tähtsaks pean ka tolmuimeja korpuse ja rataste materjali – kummist rattad säästavad põrandat ja pehmest kummist korpuse ääred ei löö mööbli sisse mõlke ega määri mööblit. Kasutusmugavusele aitab kaasa ka käepideme pealt reguleeritav võimsus.
Varstolmuimeja aku kestvus
Kui harilikel tolmuimejatel on eelkirjeldatud omadused esmatähtsad, siis teisi tüüpe tolmuimejaid peab vaatlema teiste kriteeriumide alusel. Varstolmuimejad, mida kutsutakse ka elektrilisteks põrandaharjadeks, on püstised ja akutoitel tolmuimejad, mida on mugav käsitseda ja mis võtavad vähe ruumi. Kahjuks on nende puhul tähtsaim tähele panna piiratud tööaega, mis on seotud aku mahutavusega.
Kehvemate NiMH-tüüpi akudega on tööaeg umbes 15 minutit, seejärel laadimisaeg umbes 14 tundi. Ehk kui te oma koristusega 15 minutiga hakkama ei saa, peab jätkama järgmisel päeval. Paremad akud on Li-ion-tüüpi, millega saab koristada kuni 60 minutit ja laadimisaeg on kõigest 4 tundi. Akudega seoses on tähtis ka nende kasutusaeg – nagu ikka väheneb kõikide akude mahutavus aja jooksul ja kriitilise piirini jõudes lülituvad nad üldse välja, mis tingib akude väljavahetamise vajaduse.
Pärast kahte-kolme aastat tasub aga kontrollida, kas on üldse mõtet uut akut osta või tasub pigem natuke juurde maksta ja täiesti uus varstolmuimeja soetada. Väike võimsus ja akutoide tähendab ühtlasi ka kehvakest imemisvõimsust, seega sobib see ainsa tolmuimejana vaid väikesesse korterisse.
Mujal tasuks varstolmuimejat kombineerida tavalise tolmuimejaga. Suurel osal varstolmuimejatel on veel üks hea omadus – nimelt saab varre küljest ära võtta mootori ja tolmukonteineri osa, mis toimib kui käsitolmuimeja. Väga mugav on sellega puhastada näiteks diivanit ja tõmmata ära kergemat pudi ja tolmu. Komplektis on harilikult kaasas ka erinevad otsikud just sellele käsitolmuimejale – näiteks pehme mööbli otsik ja praootsik. Tolmuimejaga on kaasas ka laadimisdokk, mis masinat püsti hoiab.
Üks robottolmuimeja võiks kodus olla
Teine eritüüpi tolmuimeja on artikli alguses mainitud robottolmuimeja. Just hiljuti sain ise katsetada ühe USA populaarsema tootja Neato robottolmuimejat. Üldjoontes puhtas korteris oli kahekordse töötsükli tulemus võrdlemisi üllatav – pealtnäha puhastelt pindadelt suutis tubli robot üles korjata märkimisväärse koguse nii tolmu kui juuksekarvu.
Alustaks hinnast – robottolmuimejaid maksavad 219−749 eurot. Erinevused tekivad roboti intelligentsi ja sensorite tasemest sõltuvalt. Nutikamad robotid kaardistavad korteri või maja lae järgi endale sobiva koristusmarsruudi ning jälgivad seda tulevikus. Rumalad robotid töötavad põhimõttel – kui põrkan asja vastu, siis pööran ja lähen teist teed pidi. Robottolmuimejaid saab programmeerida koristama sellisel ajal, kui kodu on tühi ja keegi seda (ega see teid) segamas pole.
Ka sellised tolmuimejad on võrdlemisi lärmakad ja ka nende imemisvõimsus pole just kiita. Pigem ongi need kodu tolmutaseme kontrolli all hoidmiseks ja kindlasti peab olema ka "päris" tolmuimeja, millega suuremad koristused ette võtta. Kui peaksin hetkel valima kombinatsiooni tolmuimejatest, võtaksingi pigem tavalise tolmuimeja ja roboti, mitte tavalise ja varstolmuimeja.Robotiga lisanduvast mugavusest on keeruline loobuda ja elame ju ajastul, kus vähemalt üks robot võiks kodus olemas olla.
Filtritest ja tolmukottidest ei pääse
Tolmuimejatel on kõigil kuluvad osad, mida tuleb aeg-ajalt vahetada või tühjendada. Esiteks tuleb meelde tolmukottide vahetus tavalistel tolmuimejatel. Teisejärgulised on filtrite vahetus ja kuluvad osad varstolmuimejatel ja robotitel.
Tolmukotte on erinevaid ja harilikult tahab iga tootja teha eraldi tolmukoti, mis tarbija seisukohast on suur peavalu. Sellest tavast on välja murdnud Electrolux, AEG ja Philips, kes kasutavad standardiseeritud tolmukotti tähisega S-Bag. Need tolmukotid on ühekordselt kasutatavad ja neid leiab mitut eri tüüpi – standardsed, allergiavastased ning loomaomanikele. Kõik kotid on mikrofiiberkiust, kuid erinevad materjalide ja filtreerimisomaduste poolest. Loomulikult on poodides ja hooldustes saada ka teiste tootjate tolmukotte ning häda pärast saab masinasse sobitada ka mõne universaalse koti.
Kindlasti soovitaks aga alles jätta teie tolmuimejale sobiva koti kinnituse osa, sest just selle järgi saab teenindaja teid poes uue universaalse tolmukoti valikul aidata.
Filtreid oleks vaja vahetada iga paari kuu tagant, aga seda olenevalt tolmuimeja kasutustihedusest. Erilist tähelepanu peaks pöörama tolmuimejast välja puhutavale õhule, sest viimane filter peaks õhu korralikult tolmuosakestest puhtaks tegema. Koristamisest pole suurt kasu, kui pool tolmust õhku tagasi puhutakse. Kuluvate osade hulka kuuluvad robot- ja varstolmuimejatel ka harjarullikud ja sisemised filtrid. Mõned rohkem kuluvad varuosad tulevad tihti komplektis kaasa.
