Soojustusmaterjal võib olla erinev, aga spetsialistid hindavad, et korraliku soojapidavuse ning samas ka parima tulekaitse annavad ikkagi kivivillad ja nendega üsna võrreldavad klaasvillad. Suhteliselt tuleohtlikud on aga vahtplastid.
Eraldi tulekindlaid soojustusmaterjale, näiteks kivivillast valmistatud võrkmatte tuleb kasutada korstnate ja tulekollete ümbruses, kusjuures neid materjale tuleb kasutada kahes 50 mm paksuses kihis, nii et ei tekiks kattuvaid vuuke. Võrkmatt peab olema ümber korstna, puitkonstruktsioonide vastu see aga puutuda ei tohi!
Villade tuletundlikkus ulatub klassini A1 – mittepõlev. Kui kivivillad hakkavad sulama 1000 ºC ja klaasvillad 600–700 ºC, siis vahtplastid juba 200 ºC juures.
ASi Paroc ehituslike soojustusmaterjalide inseneri Jüri Vähi sõnul parandab kivivill kõvasti hoone tulepüsivust. Ta on seda meelt, et just kivivill on parima tulepüsivusnäitajaga soojustusmaterjal. "Kivivillaga saab kaitsta näiteks isegi terasest kandetalasid, sest 500–600 ºC juures kaotab teras kandevõime ja hakkab voolama. Kivivillaga terastalasid kaitstes saab vastavalt tuletõkkevilla paksusele konstruktsiooni kokkuvarisemist tulekahjus edasi lükata. See annab võimaluse inimesed ja ka näiteks tehnika või kaubad hoonest välja tuua."
ASi Saint-Gobain Ehitustooted tehniline konsultant Indrek Sniker ütleb, et kuigi klaasvilla ja kivivilla temperatuuritaluvus on erinev, pole hoones puhkenud tulekahju korral enam suuremat vahet – nii kõrgetest temperatuurides ei ole niikuinii enam midagi päästa.
"Lahtist leeki kannatab ainult spetsiaalne toode ja kui selle kiud hakkab sulama, on juba hilja. Soojustusmaterjalil on oluline roll eelkõige selles, et põlemisest tekkiv kõrge temperatuur ei pääseks suletud ruumist välja," selgitab Sniker.
Ülaltoodut tuleb kompleksselt arvestada eelkõige uue hoone ehitamisel, muidugi jõudumööda ka vana maja renoveerimisel, sõltuvalt sellest, kui põhjalikult see on ette võetud.
