Jalakrambid ei pruugi olla tingitud ainult magneesiumivaegusest, vaid võivad hoopiski olla põhjustatud mõne tarvitatava ravimi kõrvaltoimest – diureetikumid, statiinid, neuroleptikumid vms –, tervislikust seisundist või kaasuvast haigusest: närvihaigused, diabeet vms.
Selleks et välja selgitada, kas magneesium aitab või mitte, on vaja seda toidulisandit tarvitada õiges annuses iga päev vähemalt seitse päeva. Kui selle perioodi jooksul ei ole jalakrampidele leevendust tekkinud, siis võib julgelt öelda, et magneesium ei aitagi.
Küll aga võiks proovida B-rühma vitamiinidega komplekspreparaati või sellist magneesiumipreparaati, kuhu on B-rühma vitamiinid juurde lisatud. Need vitamiinid osalevad närviimpulsside ülekandes ja võivad vaevust leevendada.
Lisaks toidulisanditele võib kasuks tulla ka lihaste hooldus: lihaseid tuleks venitada. Võib teha kergeid harjutusi, näiteks tõusta pöiale ja siis jälle liikuda keha raskusega kannale. Sedasi edasi-tagasi kiikudes parandatakse lihaste verevarustust ja sellega ka nende ainevahetust. Pinges ja ehk isegi ülekoormuses lihas muutub taas elastsemaks – sellega saab väga hästi ennetada lihasekrampe.
Teinekord kipuvad krambid kiusama ka vedelikupuuduse tagajärjel: kehas satuvad elektrolüüdid tasakaalust välja ning närviimpulsid ja lihaste töö on häiritud. Seega on vaja ka vedelikku tarvitada – sellistel juhtudel tasub alati eelistada mineraalidega vett.
