Kinnistut ostes on vajalik teha eeltööd ja uurida selle ehitusõigust puudutavaid asjaolusid. Mida krundile rajada saab, seda otsustab kohalik omavalitsus detailplaneeringu või väljastatavate projekteerimistingimuste kaudu. Sageli piiravad ehitamist avalikud kitsendused, mis võivad tulla näiteks maantee kaitsevööndist, maapõues olevatest tehnorajatistest või looduskaitsest. Paepealsetel aladel on tõesti vaja jälgida, et reovesi ei satuks põhjavette, mistõttu on kanalisatsiooni suhtes erinõuded.
Vee- ja kanalisatsiooni rajamine võib olla kohaliku omavalitsuse kohustus sõltuvalt asjaoludest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne tagada veevärgi ja kanalisatsiooni arendamine. See kehtib siiski vaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osas, milleks on seaduse kohaselt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem, mis on linna või valla vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku.
Seega ei ole naabriga kahasse rajatav puurkaev ühisveevärgi osa ja kuulub naabrite eraomandisse. Kohalikul omavalitsusüksusel ei ole selle rajamise ega toetamise kohustust, kuid toetamise võimalust tasub siiski uurida. Kohalikul omavalitsusel peab olema ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning millalgi võidakse selle rajamisega ka teie kinnistuni jõuda.
Riik eraldab keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu toetusi elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus ühiskanalisatsiooni pole ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub sellisel reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija.
Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist.
