Tuleohutusseaduse kohaselt tuleks eramaja korstnaid puhastada igal aastal, kuid vähemalt korra 5 aasta jooksul peaks seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Kortermaja korstnate puhul tasub korstnapühkija ühiselt tellida ning sel juhul esitab korstnapühkija dokumendi ühistule.
Kui tulekahju tekkis hooldamata küttekolde või korstnas oleva tahma tõttu, mistõttu suurem osa kindlustatud kodust hävis, siis võib kindlustusselts hüvitist vähendada või sellest üldse keelduda.
Üürikorterite kõrghooaeg. Kuidas on kindlustusega?
Tavaline praktika on see, et korteri kindlustamine on justkui omaniku vastutus ja üürnikud ise sellele ei mõtle. Üürikorterisse kolides peaks uurima, kas ja mil määral on korter kindlustatud ning kas see ka üürniku huve kaitseb.
Kindlustatud võiks olla kogu üürikorter, et kõigiks ootamatuteks valmis olla. Kodukindlustus hõlmab ka kodust vara ja sinna juurde kuuluvat panipaika või keldrit. Seega kui üürnik kolib möbleerimata üüripinnale või kui tal on seal võimalus isiklikku vara hoida, näiteks lapsevankrit või jalgratast, siis tasuks üürnikul kindlasti mõelda koduse vara kindlustamisele. Sellisel juhul oleks kindlustatud üürniku vara, mille ta üürikorterisse kaasa on võtnud.
Suvilad jäävad sügisel üksi
Suvila, kus viibitakse vaid 4-5 kuud aastas, klassifitseerub mittealaliseks elukohaks. Suvekodu oleks mõistlik kindlustada aastaringselt, sest riskid eksisteerivad nii hooajavälisel ajal, kui ka aktiivsemal perioodil. Tihti aga asuvad majad suvilarajoonides, kus inimasustus on sügisel ja talvel hõre ning seetõttu on ka riskid suuremad.
Suvila kindlustusmakse kujunemisel mängivad rolli mitmed erinevad asjaolud, lisaks sellele, kas tegemist on alalise või mittealalise elukohaga. Suvila kindlustamisel on oluline hoone renoveeritus – väga vanu, poolenisti lagunenud ning renoveerimata hooneid ei pruugi kindlustusseltsid kindlustada. Üldjuhul vajab täpsustamist ka kütte- ja elektrisüsteemi, torustiku ja katuse korrasolek.
